Refereeritud artikkel ehitusuudised.ee lehelt. Viide asub siin.
Aina rohkem leidub Eesti büroohooneid ja ehitisi, millel on energiatõhusese sertifikaat. Miks selle populaarsus viimastel aastatel kasvanud on ja kuidas taotlemise protsess täpselt välja näeb? Sellest oskavad rääkida kolme erineva ettevõtte esindajad, kes on koostöös Forusega LEED-sertifikaadi (Leadership in Energy and Environmental Design) taotlemise teekonna läbi teinud.
Mainor Ülemiste kliendikogemuse juht Julius Stokasel on kogemus Ülemiste linnakus asuvate Öpiku majade ja Alma Tominga büroohoone sertifitseerimisega. Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo on kokku puutunud mitmetele majadele LEED-sertifikaatide taotlemisega alates 10-aasta tagusest ajast ja koostöös Forusega sai see omistatud ka Tallinna kesklinnas kõrguvale Skyon büroohoonele. Meelis Šokman on tegev Green Formula Capitalis, mille eesmärk on kasvatada varaportfellide väärtust läbi roheliste ja jätkusuutlike tegevuste, ning on kokku puutunud kinnisvarale jätkusuutlikkuse programmide koostamisega, mille üks osa on ka LEED-sertifikaadi taotlemine.
Mõte energiatõhususe serifikaatidest on Eestis kanda kinnitanud juba mõnda aega, kuid energiahindade kallinemine on andnud rohelisele mõtteviisile ka praktilise varjundi.
Kõik kolm valdkonna spetsialisti väidavad, et energiatõhususe sertifikaat on muutunud uute ehitiste puhul justkui hügieeni tasemeks. Nii Ülemiste linnaku kui Capital Milli esindajate sõnul on nad seda enda arenduste puhul rakendanud juba aastaid. Kuigi Green Formula Capitalil on aastapikkune tegutsemise ajalugu, siis väidab ka Meelis Šokman, et kogu maailm on juba mõnda aega vaadanud rohelises suunas ning oma varasema kogemuse põhjal on ta seda eriti tugevalt täheldanud just Skandinaavia turgudel, kuid ütleb siiski, et ka Eestis on energiahindade kallinemine rohelisele mõtteviisile praktilise varjundi andnud.
„Näeme, et tänapäevased hooned peavad olema energiasäästlikud ning ressursse mitte raiskavad,’’ ütles Stokas. Seda ütles ka Neemelo, kelle sõnul oli Skyoni puhul juba projekteerimise algfaasis eesmärgiks seatud LEED-märgis. „Väljaspool Eestit on see sertifikaat väga tuntud ja hinnatud ning see annab sõltumatu kolmanda osapoole tõenduse, et seda hoonet on ehitatud ja planeeritud tunnustatud reeglite kohaselt. Nüüdseks on see meie jaoks tavaline ehituse ja planeerimise osa. Meie arvates tõstab see hoone väärtust kõigi silmis,’’ rääkis Neemelo.
Sertifikaat on hoone kvaliteedimärk, mis tagab üürnikele ja investoritele kindlustunde ning võib tulevikus kaasa tuua ka paremaid tingimusi rahastuseks.
Kõik kinnitasid, et peamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi eeliseks on hoone kasutajale pakutav kindlustunne, et tegu on kvaliteetse majaga, mis vastab kindlatele standarditele. Stokas tõi Ülemiste büroohoonete puhul välja, et Eestis on LEED-sertifikaat andnud neile võimaluse olla valdkonnas ühed teerajajates: „Kui mõni rahvusvaheline ettevõte otsib endale uut töökodu, siis LEEDi puhul on see sertifikaat kõigile teada ning võrreldav kasvõi näiteks teiste riikide hoonetega.’’
Šokman selgitas, et rahvusvaheliste üürnike jaoks on selliste sertifikaatide olemasolu väga oluline, sest vastavad nõuded on tihtipeale ettevõtte siseselt kokku lepitud. „LEEDiga hoonet on rahvusvahelisele üürnikule lihtsam pakkuda, sest see märgis on üheselt mõistetav ja laialdaselt tunnustatud. Samas Eesti A-klassi energiamärgis ei pruugi tagada rahvusvahelise üürniku poolt korraldatud hankes järgmisele tasemele jõudmist,’’ selgitas ta.
Neemelo sõnul oli Skyoni projekti puhul märgise saavutamine kohe algusest peale eesmärgiks ja samuti oli selgelt näha, et nõudlus energiatõhusate hoonete järele on kasvanud ja seda mitte ainult rahvusvaheliste ettevõtete seas. „Keskkonna teema on aina aktuaalsem ja käib käsikäes rohepöördega, mis on järgmise kümne aasta suurim teema kinnisvaras. Kui pidasime klientidega läbirääkimisi üürilepingute osas, siis paljude klientide jaoks oli LEED-märgis juba konkreetne nõudmine. Üürnikud küsivad, kas hoonel on LEED-märgis ja seejärel saab alles juttu jätkata. Järgmise viie aasta jooksul muutub see uute arenduste puhul tavaliseks.’’ tõi Neemelo näite.
Potentsiaalse positiivse suunana märkisid Neemelo ja Šokman ka rohelaenude väljavaadet, sest neist räägitakse aina rohkem ja rohemärgised muutuvad nende saabudes kindlasti populaarsemaks. Šokman tõi näite, et kuigi paljud pangad räägivad rohelaenudest, siis pole tema veel Eestis näinud, et rohehoonete puhul pakutakse paremaid tingimusi. „Kui see hetk kunagi päriselt saabub, siis on kindlasti paremate laenutingimuste eelduseks vastavad sertifikaadid. See omakorda motiveeriks omanikke antud valdkonnas rohkem pingutama, sest suuremad kinnisvaraomanikud näevad rohevaldkonnas suurt potentsiaali näitamaks, et väärtustatakse keskkonda ning inimeste heaolu,’’ ütles Šokman. Ta lisas, et on oodata olukorda, kus tänu rohelaenudele hakkavad sertifitseeritud keskkonnasõbralikud hooned saama paremaid laenutingimusi ning neile nõuetele mitte vastavate pindade puhul muutuvad tingimused aina karmimaks. „Eestlane on pragmaatiline ja küsib, mis ma sellest LEED paberist saan ja mitu eurot ma selle pealt tagasi teenin. Pragmaatiliselt on see võib-olla õige, aga tasub mõelda laiemalt. See tuleb erinevatest kohtadest tagasi, aga raske on ühte hinnalipikut külge panna,’’ kirjeldas Šokman. Seda mainis ka Neemelo, et kuna rohelised teemad on aktuaalsed ning energiahinnad kõrged, siis sertifikaat annab tulevasele investoritele kindluse, et kinnisvara on arendatud reeglite ja kokkulepete kohaselt ning selle raames tehtud kulutused teenitakse tulevikus kordades tagasi.
Sertifikaadi taotlemine pole keeruline, kui seatud on selged sihid. Mõningaid erisusi toob kaasa see, kas sertifitseeritakse uut hoonet või olemasolevat ehitist.
Kõik olid ühisel meelel, et LEED-sertifikaadi taotlemise protsess nõuab küll kõigilt osapooltelt ühist pingutust, kuid kui see hoone planeerimise algfaasis kohe eesmärgiks võtta, siis on kogu protsess võrdlemisi lihtne.
Stokase sõnul on oluline, et majas oleks koheselt projekteeritud vastavad lahendused, sest hiljem on teatud muudatuste tegemine kulukas. „Nii tellija kui ka ehitaja peab olema protsessist teadlik ning ehituse käigus tehtavate muudatuste või otsuste puhul arvestama lihtsalt ka võimalikku mõju sertifikaadile,’’ ütles ta.
Ka Neemelo sõnul on oluline, et LEED-sertifikaadi eesmärgi saavutamissesse on lisaks arendajale kaasatud kogu projektimeeskond, sest taseme saavutamiseks tuleb teha ühiselt kõiki osapooli puudutavaid otsuseid või investeeringud. Oma kogemusele toetudes lisas ta, et juba esimestes etappides kõrgete eesmärkide seadmine tagab ka kõrge punktisumma LEED-sertifikaadi saavutamisel. „Näiteks Skyoniga oli meil eesmärgiks, et kõrghoonel oleks akna ehk visiooni osa võimalikult palju, aga energiamärgisest tulenevalt sai suletud ja avatud visiooni modelleeritud erinevate osakaaludega, kuni jõudsime tasakaalupunktini, kus saime head punktid sertifikaadi tarbeks aga visiooni osa säilis maksimaalses mahus. Kui sellised teadmised on olemas, siis saab sellega kohe arvestada ja ei pea tagant järgi ümber tegema. Kuna see on meie jaoks korduv tegevus, siis oskasime selliseid olukordi juba ette näha,’’ selgitas ta.
Šokman tõi välja, et uue hoone ja olemasoleva ehitise sertifitseerimisel esinevad teatavad erinevused. „Tänased energiaklassi nõuded lihtsustavad sertifitseerimist päris palju. Parameetrite mõttes vastab iga uus hoone juba päris suurele hulgale nõuetest, kuid sertifikaadi saamiseks võimalikul kõrgel tasemel tuleb täita dokumentatsiooni nõuded, kaaluda erinevaid lahendusi materjalide osas ja muud sellist. Olemasoleva hoone puhul on dokumentatsiooni mõttes lihtsam, sest see on juba olemas. Saad punktide hinnangu kätte, kuid siis tuleb mõtlema hakata, milliseid investeeringuid tasub teha, et olukorda parandada. Uute hoonete puhul pole küsimus sertifikaadi võimalikkuses, vaid see, mis tase saavutatakse – kas Gold või Platinum. Vana hoonega Platinumi tasemele jõuda keeruline,’’ rääkis Šokman.
Õnneks pole sertifikaadi taotlemine ainult arendaja või projektimeeskonna õlgadel ja valdkonna spetsialistide kaasamine lihtsustab protsesse olulisel määral. „Forus teeb ise ka päris palju nõuandjana, aga kinnisvara omaniku eest kõike ära teha ei saa. Nõuab süvenemist ja omanik peab kaasas käima, kui Forus järeldusi ja pakkumisi teeb,’’ ütles Šokman.
Vaatamata kasvavale nõudlusele, on rohehoonete populariseerimine hetkel nende valdkonna liidrite kanda, kes selle oma ettevõttes fookusesse võtnud on, kuid tegelikult peame ühiselt pingutama, et oma ressursse asjatult mitte raisata.
Šokman tõi välja, et Eesti turul on antud valdkonnas veel pikk tee minna ning hetkel on see vastutus pigem kinnisvaraturu liidrite kanda. Neemelo sõnul on Capital Mill juba aastaid pidanud oluliseks, et nende hooned vastaksid kõrgeimatele standarditele ning seda ka keskkonnasäästlikkuse osas. „Oleme otsustanud, et see on meie jaoks oluline osa kinnisvara arendusest, kuid eks igaüks peab leidma endas ise selle teadmise, mida väärtustab ja oluliseks peab,’’ sõnas ta. Ülemiste ärilinnaku kogemuse põhjal ütles Stokas, et kuna järgnevatele põlvedele paremate tingimuste tagamine peab oleme meie ühine pingutus, siis tasub kindlasti anda maksimum, et hooned, mille eluiga on 50+ aastat, ei raiska sel perioodil asjatult ressursse ning LEED-sertifikaat aitab just seda saavutada.
