Capital Mill logo

  • et

Refereeritud artikkel: Pealinna parima ehitusplatsiga ehitusettevõtja on selgunud

Refereeritud artikkel pealinn.ee lehelt. Viide on nähtav siin

Pealinna parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusettevõtjaks aastal 2020 kuulutati kontrollreidide tulemusel Tallinna Ehitustrust OÜ.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on kontrollreide korrektseima ehitusplatsiga ehitusettevõtja väljaselgitamiseks korraldatud juba alates 2005. aastast.

„Konkursi eesmärgiks on kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu heakorraalastele vajakajäämistele ning välja selgitada parim ja korrektseim ehitusplats,“ rääkis Klandorf. „Heakorrastatud ehitusplatsid vähendavad oluliselt linnatänavatele kantavat pinnast ja ehitusobjektilt lendlevat prahti ning väldivad suures koguses tolmu tekkimist, tagades seeläbi inimestele turvalise, tervisliku ja heakorrastatud elukeskkonna.“

Linna parima ja korrektseima heakorraga ehitusettevõtja selgitas välja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti moodustatud hindamiskomisjon käesoleva aasta kontrollreidide käigus. Tänavu hinnati ehitusobjekte kolmeteistkümnel korral ning komisjon kontrollis kuuekümne ehitusobjekti heakorda. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusettevõtja.

Parima heakorraga ehitusplatsi eeskujuks tunnistati Tallinna Ehitustrust OÜ büroohoone ehitus aadressil Maakri tn 30, mida kontrolliti üheteistkümnel korral. Ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega, objektile oli paigaldatud teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Ehitusmaterjalid olid korrektselt ladustatud ning objektilt väljuvatel sõidukitel pesti rehve, et vältida pori kandumist linnatänavale. Naaberkinnistute elanikelt ehitustolmu ja müra kohta kaebusi ei laekunud. Utiliseerimiseks mõeldud ehitusjäätmeid ladustati lühiajaliselt, lenduvad jäägid olid tuule eest kaetud, linnakeskkonda tolmu ja mustust ei kandunud. Jalakäijatele ohutuse tagamiseks Maakri tänaval paigaldati nõuetele vastav ja märgistatud käigurada. Ehitusmaterjale transportiv suur rasketehnika oli paigutatud kitsastes oludes oskuslikult ning kasutusel olid liiklust ümber suunavad skeemid.

Nimetatud asjaolusid arvestades tunnistatigi 2020. aasta parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmaks pealinnas Tallinna Ehitustrust OÜ.

Alates 2005. aastast on parimateks ehitusobjektideks tunnistatud veel AS Merko Ehitus (2005, 2008, 2013 ja 2018), AS Skanska EMV (2006), OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011 ja 2014), NCC Ehitus AS (2012), Bauschmidt OÜ (2015), Nordecon AS (2016), KMG Inseneriehituse AS (2017) ja Riser Ehitus OÜ (2019).

Hindamiskomisjoni kuuluvad spetsialistid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametist ning komisjoni töös osalevad inspektorid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametist.

Video: Skyoni fassaadielementide kokkupanek ja paigaldus

Kõrghoone Skyon kerkib Maakri tänavale ja juba praegu pakub silmailu oma põneva fassaadilahenduse poolest. Kogu fasaad koosneb 898 värvilisest elemendist ning iga elemendi kokkupanemise taga on läbimõeldud ja täpne töö. Oleme tänulikud ettevõttele Fenster, kelle laitmatut tööd saab täismahus imetleda juba uue aasta alguses.
Vaata järgi, kuidas toimub elementide kokkupanek ja paigaldus!
 Vidoe on nähtav siin 

Capital Milli fotokonkurss „Südalinna kõrgustes“

Skyon kutsub Sind osalema fotokonkursil “Südalinna kõrgustes”. See on ainulaadne võimalus Eesti parimatele fotograafidele.

Lubame Sind turvavarustusega 95 m kõrgusele Skyoni ärihoone katusele, kust avaneb suurepärane vaade Tallinna südalinnale. Katusel on Sul võimalik teha lummavaid pilte Tallinna südalinna vaadetest ja Skyoni uuest ärimajast, mis hiljem kaunistavad Skyoni aatriumi.

Zürii valib välja 3 parimat autorit, kes saavad auhinnad (I koht 500 €, II koht 300 € ja III koht 200 € Euronicsi kinkekaardi).

Pildistada on võimalik vahemikus 16.12.2020 – 22.01.2021. Pildistamine tuleb eraldi kokku leppida aadressil skyon@oder.ee Viimane võimalus pildistamiseks registreeruda on 18.01.2021.

Ootame fotosid aadressil: skyon@oder.ee kuni 22. jaanuarini 2021. Võitjad kuulutame välja 28. jaanuaril 2021.

Tingimused: Lisaks vaatefotodele peaks olema kajastatud ka hoone ise või hoone detailid. Saadetud fotofaili lühema külje miinimumpikkus peab olema 2500 pikslit. Fotode kasutamise õigust jagab fotode saatja Capital Milliga. Võistlusele saadetud töid võivad autorid kõikides kanalites jagada. Fotograaf saab võistlusele esitada nii palju pilte, kui soovib.

Refereeritud artikkel: Südalinna värskeima kõrghoone ehitusel on ruumiga lihtne: seda lihtsalt pole

Refereeritud artikkel Postimehest. Link on kättesaadav on siin.

Südalinna värskeima kõrghoone ehitusel on ruumiga lihtne: seda lihtsalt pole

Poole aasta pärast lõplikult Tallinna siluetti kaunistama hakkava Skyoni ehitusele pole pidurit tõmmanud ei koroonapandeemia, olematu ruum ehitusplatsil, keeruline logistika ega eripärased nõuded.

Kui Maakri Kvartalisse kuuluva Tallinna selle kümnendi esimese kõrghoone ehitus oli 2017. aastal veel algusjärgus, ütles arendusprojekti vedanud Jaan Erelt maikuus antud intervjuus, et üks uus kõrghoone kümne aasta jooksul on Tallinna jaoks mõistlik tempo.

Tal ei olnud seekord õigus.

Juba sama aasta oktoobris teatas Capital Mill, et 30 korruseline Maakri kõrghoone saab naabriks 26-korruselise Skyoni. Aasta pärast olid krundil olnud vanad hooned lammutatud ja kopp maasse löödud.

Skyoni konstruktsioon rajati monoliitbetoonist. Ehitustööde peatöövõtja Tallinna Ehitustrusti juhatuse liikme Aigar Kristovaldi kinnitusel läks hoone karkassi valamine algselt paika pandud graafiku kohaselt. Betoonitööde alltöövõtja Ruul Projekt on kogemustega tegija, sai hästi hakkama ning jõulukuu alguseks, 4. detsembriks saavutas Skyon oma maksimaalse kõrguse.

Valdavalt HC Betooni tehastest tarnitud betoonisegu tõsteti kõrghoone ehitusjärgus olevale korrusele kraanaga, kuna betooni nii kõrgele pumpamine pole säärase korruse pindala juures kuluoptimaalne. Ehituse betoonivalu graafik nägi ette, et nädalaga valatakse üks korrus ning ehitaja kinnitusel suudeti sellest ka kinni pidada. Kiiret betoonivalu toetas ka tavalisest kergem ja mobiilsem Dokadeki vahelaeraketis.

Skyoni arendaja, Capital Milli ehitusjuht Silver Neemelo kinnitab samuti, et ehitaja on graafikus püsinud väga hästi. Ta toob välja hoone maa-aluse osa ehitamise, kus läheb tavaliselt palju aega ja mille ehituse ajakulu on raskem planeerida.

„Skyonil on projekti kohaselt maa all kaks korrust, mille ehitamiseks oli vaja teha 12 meetri sügavuses väljakaevet, teostada kahes kihis toestusi, paigaldada vaiad. See oli siin väga ajamahukas töötsükkel ning hoone nulli jõudmine võttis aega pea aasta.“

Kõrghoone Skyon

Soe talv ja koroona

Kui eelmise hooaja erakordselt pehme talv andis kõrghoone ehitamiseks mõnevõrra soodsamad olud, siis kevadel alanud koroonakriis mõjus mõistagi omakorda pidurdavalt.

„Ajagraafikus saime koroona tõttu kolm-neli kuud pihta,“ tunnistab Neemelo ning lisab et toimus see peamiselt seetõttu, et välismaa materjalitarned peatusid. Viirushaigust ennast võeti ehitusobjektil osaliste kinnitusel väga tõsiselt ning tänini pole haigestumise tõttu suuri tööseisakuid koroona tõttu olnud, isegi aprillis käis platsitöö tasapisi edasi.

„Ehituses on vähe objekte, mis lõpevad täpselt sellel ajal, mis alguses kokku lepitud,” selgitab Neemelo. „Kuna ehitajal oli ehitusperiood – kaks aastat väga täpselt välja timmitud, on seda tagasi teha nüüd väga keeruline,” ütleb ta, vihjates, et antud hetkel objektiivsetel põhjustel ollakse ehitaja suhtes leebed ning kaotatud aja tagasi tegemist ei nõuta. Mehed selgitavad, et koroona tõttu tekkinud mahajäämus on mõjutanud eelkõige sisetöid, nii et jaanuari plaanitud fassaaditööde lõpetamine toimub kõigele vaatamata graafikujärgselt.

Pinda renditakse juurde

Tallinna Ehitustrust kasutab objektil usaldusväärseid alltöövõtjaid, kellega seob juba varasemast edukas koostöö. Objektil on töö toimunud ligikaudu 80 töömehega ning hakkama tuleb saada ühe tornkraanaga.

Ruumipuuduse tõttu on ehituse ajaks naaberkruntidelt maad juurde renditud ladustusplatside ja soojakute tarvis. „Ruumiga objektil on lihtne – seda pole. Objektimeeskond tegeleb logistikaküsimuste lahendamisega igapäevaselt ja senini on kõik on kõik sujunud,” vahendab Aigar Kristovald meeskonna kokkuvõtet. „Kinnistu suuruseks on natuke üle 1000 m2 ja see ehitatakse praktiliselt 100% protsenti täis. Ega siin rohkem ruumi ei olegi,“ lisab Neemelo.

Suuremahulised veosed teostatakse vajadusel korral öösel, näiteks ainuüksi nelja uue põlvkonna Kone lifti kohale transportimiseks läheb 16 rekkat.

Ilmselgelt on öötöö kallim päevasest ning naaberkrundi rentimine samuti – kuidas lisakuludega toime tullakse? „Eks ehitaja planeerib oma tegevust enne eelarve koostamist ja lepingu sõlmimist, võttes arvesse logistilised nüansid ja muu vajaliku,” sõnab Neemelo vastuseks, mille peale Kristovald tunnistab, et vastavad eelarvelised arvutused said Tallinna Ehitustrustil tehtud eelnevalt „enam-vähem täpselt“.

„Logistikaga oleme suutnud arvestada üsna täpselt, aga lisapinna rendimaksumus on suhteline, see tuleneb naabritest,” viitab ta küsitud hinna suhteliselt kõrgele tasule.

Hoone tehnilised andmed

Fassaadielemendid Eesti tootjalt

Skyoni fassaadil jäävad kolmnurksed aknad vahelduma värviliste osadega, tulemuseks on diagonaalidest moodustuv omapärane võrgustik, kuhu paigaldatakse 4,4 kilomeetri jagu LED valgustusribasid. Neemelo tunnistab, et fassaadi optimaalse tumm- ning klaasitud osade vahelise tasakaalu otsimine ei olnud lihtne ülesanne ning võttis arendajatelt ja arhitektidelt palju töötunde – tulemuseks olev suhe 50/50 on kompromiss avarama vaate pooldajate ja energiakulude kokkuhoidjate vahel, kuna kaalumisel oli nii 60% kui vastupidiselt, kõigest 40% klaasosaga fassaadilahendused.

Fassaadielementide tootmine toimub Fenster Alumiinium tehases Eestis. Fassaadimaterjali tarnijaks on omakorda Schüco Eesti, kes teeb materjali osas pidevat järelvalvet nii tehases kui platsil. Mehed tunnistavad, et lisasilmad kuluvad ära, sest elementide korrektne paigaldamine koosneb suurest hulgast nüanssidest, mida tuleb järgida ning vigu mõistagi vältida.

Kokku paigaldatakse fassaadielemente ühele hoonekorrusele 35. Kuna need pannakse kokku Schüco alumiinium element-süsteemis, siis Schüco kui kolmas osapool koostab elementide valmistamiseks tööprojekti ning annab juurde muu tootmiseks vajaliku praktilise teabe. Esialgu käis valminud elementsüsteem katsetusel ka Saksamaal katsetehases, kus kontrolliti valmistatud toote vastavust nii standardist tulenevatele nõuetele kui ka ilmastikuoludele. Elementide paigaldust objektil viiakse läbi vintsiga, mille abil lastakse esialgu paar korrust kõrgemale tõstetud element paika.

BIM hoiab tehnoruumid optimaalsena

Nagu paljudel uutel ärihoonetel, paigaldatakse ka Skyonisse automaatikasüsteem, mis võimaldab tagada hoone tehnosüsteemide ökonoomse ja operatiivse juhtimine, kontrollides hoone kütmist, ventileerimist ja jahutamist. Kõik eriosad saavad liidetud ühtsesse süsteemi, et neid saaks jälgida ja juhtida, hoides hoolduskulusid võimalikult väikesed ning energiakulud võimalikult minimaalsed, kaotamata sealjuures sisekliima kvaliteedis. Avalike ruumide ja üldkasutatavate alade tuled hakkavad Skyonis töötama liikumisanduritega, koosolekuruumid ja avalikud alad saavad varustatud nutikate CO2-anduritega, mis vastavalt vajadusele reguleerivad õhu sissepuhet.

Kõnealune haldussüsteem sisaldub hoone üldprojektis, mille kohta ehitaja viib läbi hanke, et leida selleks tööks parim töövõtja. „Kindlasti toimuvad selle käigus ka täpsustused, aga suures plaanis on automaatikasüsteem valmis projekteeritud,“ sõnab Neemelo. Hoone tehnolahendused peavad olema võimalikult kaasaegsed ka seetõttu, et Skyonile soovitakse saada ka rahvusvaheliselt tunnustatud LEED Gold sertifikaati.

Küsimusele, kuidas on ehitaja suutnud leida reaalsed lahendused tehnosüsteemide paigaldamiseks ja mahutamiseks hoonesse, vastab Kristovald selgitades, et kui hoonet projekteeritakse, siis rentnikke seal esialgu ei ole. „Kui nad tulevad, tekivad paratamatult ka uued ruumi- ja siselahendused ning protsess hakkab uuesti peale, nii et see töö on paratamatu.“

„Nii nagu iga hoone juures, on ka Skyonis väga oluline just kasulik pind ning seega on tehnosüsteemide jaoks vajamineva pinna välja arvutamine projekteerimise ajal olnud oluline töö. Kuna oleme projekteerinud Skyoni BIM mudelis, mis annab kohe algselt võimaluse aru saada ruumide vajalikest suurustest, siis tegelikult on ventilatsiooni ja jahutussüteemide tehnoruumid Skyoni ehitusprojektis väga optimaalselt lahendatud.”

Joonised otse mudelist

Capital Mill saab eriti rahul olla faktiga, et juba käesoleva aasta oktoobriks olid rentnikud täitnud kolmveerandi Skyoni pindadest ning neid ruume ehitatakse juba vastavalt konkreetsetele soovidele. Kui vajatakse mitut korrust, saab need omavahel sisekeerdtreppidega ühendada.

Neemelo selgitab, et üürniku vaatenurgast ehitatakse Skyonit kui rätsepatoodet, kus saab vastavalt oma vajadustele ja soovidele muuta rendipinna ruumilahendust ning teatud piirini ka tehnolahendusi. „See baseerub Capital Milli müügimeeskonnal, kes üürniku küsimuse peale teeb väga konkreetse ja detailse pakkumise, mis näitab ära võimalused,“ sõnab Neemelo. Samas ei taha ta vastata, mis on keskmine rendihind Skyonis. „Eks konkreetne üüripakkumine tekib just selle detailse pakkumise järel. Kuigi need suurusjärgud on kõikidel konkurentidel ühesugused.“

Mis puutub küsimusse, mida erilist ja keerulisemat on ehitajale toonud asjaolu, et ehitatakse kõrghoonet, toovad ehitajad esmalt esmalt välja inimliku faktori. Kõrghoone ehitusel on kriitiline üles jõudmise aeg – peab mõtlema kõik protsessid kaks korda täpsemalt läbi kui mõnekorruselise hoone puhul. Töödejuhi roll, kes töömehele nädalase tööplaani paika paneb ning materjali planeerib, on väga tähtis.

Projekteerijad-insenerid

Arhitektid: KOKO Arhitektid(Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Maia Grimitliht)

Sisearhitektuurne osa: Raili Paling, Liina Kittask

Konstruktsiooniprojekt: OÜ Neoprojekt

Eriosade projekteerija: Bi Inseneribüroo OÜ

Tugev- ja nõrkvoolu projekteerija: Melior Projekt OÜ

Automaatikasüsteemide projekteerija: Ed Insenerid OÜ

Capital Milli projekteerimise projektijuht: Reet Kalmet

Päästeameti järelvalve: Vassil Hartšuk

Lisaks nimetab objektimeeskond objektijuht Sven Rummi juhtimisel tavapäraselt raskeks ka erisoade torustike ja kommunikatsioonide ristumisi, et klient saaks oma ruumikõrguse just sellise, nagu ta on soovinud. Mõistagi on siin palju kasu mudelprojekteerimisest. „Paljudel alltöövõtjatel on töömeestel endal mudel juba alla tõmmatud ning teevad tööd juba selle abil. Kui veel 10 aastat tagasi oleks selline töö organiseerimine valmistanud probleeme, siis tänaseks on vastav tarkvara läinud nii laialdasse kastusse, et saadakse hakkama,“ kinnitab Aigar Kristovald. Ta rõhutab, et kui 3D joonise vaatamise tarkvaraga jääbki keegi alltöövõtjatest hätta, siis objektimeeskond aitab alltöövõtjal leida ning alla laadida vajaliku tarkvara ning nad saavad jooniseid ja ristumisi vaadata vajadusel ka telefonis.

Lõppeva aasta viimased kuud on olnud Skyoni ehitusel intensiivsed – kui ülemistel korrustel toimus veel konstruktsiooni valamine, paigaldati sellest kümme korrust allpool fassaadielemente, millest omakorda neli-viis korrust allpool toimusid juba sisetööd.

Ehitust läbi viiva Tallinna Ehitustrusti jaoks on Skyon mahult seni suurim hoone ehitada, samas on toeks Ehitustrusti kontserni kogemused ning pädevus Tartust. Nii Aigar Kristovald kui Silver Neemelo kinnitavad koostöö sujumist ehituse ajal. „Oleme Tallinna Ehitustrustiga paar tööd teinud varem Peterburi maanteel Tallinnas ja sealt jäi hea kogemus kvaliteedist, ajagraafikust kinnipidamisest ja tulevaste üürnikega suhtlemisest, nii et kui hinnapakkumine oli konkurentsis, ei olnud nende välja valimise osas palju kahtlusi,“ selgitab Neemelo.

Lõpetuseks ütleb ta hoone üldmaksumuse kohta, et „oma 25 miljoniga peab ikka arvestama, et sellist hoonet teha”.

Refereeritud artikkel: Kõrghoone arendaja: kvaliteetsele büroopinnale nõudlust jagub

Refereeritud artikkel Postimehest. Link on kättesaadav siin

Kõrghoone arendaja: kvaliteetsele büroopinnale nõudlust jagub

Tallinna südalinna Maakri tänavale kerkiva Skyoni ärihoone ehitus on jõudnud maksimaalse kõrguseni, 95 meetrini. Kuigi see on mõne aasta jooksul piirkonnas juba teine kõrghoone, on Capital Milli juhi Igor Mölderi sõnul nõudlus kvaliteetse büroopinna järele suur vaatamata tihedale konkurentsile.

26-korruselisest ärihoonest, mille projekti kogumaksumuseks kujuneb umbes 25 miljonit eurot, on praeguseks lepingutega kaetud 80 protsenti üüripindadest, kuigi ehituse lõpuni on jäänud üle poole aasta.

«Alguses plaanisime pakkuda väga paindlikke lahendusi just väikse ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tundus, et sedalaadi huvi oli turul olemas, arvestades, et häid, väiksemahulisi pindu tuleb kesklinnas tikutulega taga otsida,» rääkis Capital Milli tegevjuht Igor Mölder. «Reaalsuses on siiski huvi üles näidanud just suuremad ettevõtted ning nende osas võiks välja tuua kolm segmenti: finants- ja IT-ettevõtted ning äri- ja investeerimisnõustamine.»

 

Tema sõnul ei suuda paljud üürnikud projekti algfaasis enda otsust langetada, kuna soovitakse näha valmis hoonet, käia majas ringi ja tunnetada kogu õhkkonda ja piirkonda. «Selle kogemuse baasilt tulevad ka lõpuks kiiremad otsused. Täna võime öelda, et oleme end hästi positsioneerinud: maja üürnikega kaetud, finantseerimine paigas ja nüüd on meie töö vaid maja lõpuni ehitada,» lisas Mölder.

Huvi kvaliteetse pinna järele suur

Kuna Skyon valmib järgmise aasta suvel, tähendab see, et lühikese ajaga valmib südalinnas kolme aastase vahega kaks kõrghoonet. Optimaalne tempo on üks torn kümnendis, on üleaedse Maakri kvartali rajaja Olav Miil öelnud. Kas nii paljudele büroopindadele südalinnas üldse ruumi on?

Mölder arvab, et ruumi uute projektidega turule tulemiseks on piisavalt, küsimus on vaid selles, mis kontseptsiooniga. Teada on, et EBS plaanib elamutorni, Kapitel arendab Liivalaias bürookompleksi ning Fausto plaanib Skyoni kõrval olevat hoonet renoveerida ja tekitab seeläbi samuti juurde büroomahtu.

Capital Milli kogemus on näidanud, et huvi kvaliteetsete pindade järele on päris suur ning seda vaatamata asjaolule, et konkurents üle Tallinna, büroode osas, on väga tihe. Möldri sõnul võib siinkohal eraldi vaadata südalinna piirkonda, kuhu pole pikki aastaid arendatud midagi silmatorkavat ja uuenduslikku.

«On tunda, et turul toimub vaikimisi ümberjagamine, kuna tööandjad soovivad üha enam tagada enda töötajatele paremaid töötingimusi. Esmajoones soovitakse vana pind vahetada uue ja kaasaegse vastu,» ütles ta. Samas ei pruugi selle soovi realiseerimise absoluutkulu koos kommunaalidega kõrgem olla, kuna vanemas majas saab küll väiksemat ruutmeetrihinda, kuid selle kõrval on oluliselt kõrgemad muud kõrvalkulud.

«Meil olid selleks aastaks väga selged eesmärgid püsitatud,» vastas Mölder küsimusele, kuidas viirusekriis Capital Milli tegevust mõjutanud on. «Algne ehmatus ja teadmatus olid muidugi suured, kuid peab ütlema, et kartsin suuremat mõju, kui see tegelikult reaalsuseks sai.»

«Mobiliseerisime oma jõud üsna kiiresti, alustasime koheselt pankadega ja üürnikega suhtlemist ning teadsime, mis segmendid võivad esimese hooga kõige enam pihta saada,» sõnas ta.

Möldri sõnul oli Capital Milli üürilaekumiste langus teises kvartalis umbes 6 protsenti, kolmandas kvartalis jõuti nulli ja neljandas ollakse juba väikeses plussis. «Meie põhitegevusele on mõju olnud suhteliselt minimaalne.»

Kui ärikinnisvara ringkondadest kostis juba mõni aasta tagasi hääli, et Tallinna müüakse suisa kvartalite kaupa, siis Capital Mill pole müügipakkumiste suurenemist näinud.

Riik võiks ärikinnisvarast kaarega ümber minna

«Need projektid, mis enne koroona algust olid passiivselt või aktiivselt müügis, tundub, et nende omanikud mängisid oma plaanid ümber ja tegid pausi. Öelda, et näeme massilist pakkumist turul ja keegi püüab väljuda, seda ma ei julgeks. Suuremad tegijad, fondid, on väga aktiivsed ja lisaks on ka erainvestorite aktiivsus tavapärasest kõrgem,» rääkis ta.

«Julgen väita, et müügil ja pakkumises on täna siiski vähe objekte. Kui turule tekib hea kaup, siis sellele leiab alati kiirelt ostja. Ka praegusel hetkel otsivad inimesed oma rahale kasutusotstarvet,» lisas Mölder.

Capital Mill oli üks neist kinnisvarafirmadest, mis pöördus valitsuse poole seoses valitsuses vastuolulise otsusega anda Porto Franco arendusele laenu. Kas endil ei tekkinud mõtet Kredexilt laenu taotleda või peaks riik ärikinnisvarast kauge kaarega ümber minema?

Suures pildis ei peaks riik üldse sekkuma, see on selge, ütles ta. «Antud otsustega luuakse ebaterve konkurentsiolukord ning see oli ka meie pöördumise sisuks. Riigipoolsed toetusmeetmed peaksid kehtima kõigile ühtsetel alustel ning mingite turuosaliste eelistamist ei tohiks olla.»

Samas nõustub ta teiste ehitussektorit elavdavate meetmetega. On ju majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkinud, et majandustsükli madalseisus tehtud riigiinvesteeringud annavad pooleteistkordse efekti võrreldes tõusufaasis tehtuga, lisaks elavdab pea veerandit kogu majandusest.

Kriis võib kesta paar aastat

«Kriisi ajal peaks riik rohkem investeerima. Heaks näiteks on siinkohal Skandinaavia riigid, kus rasketel aegadel hakkab riik jõuliselt investeerima taristusse: teed, sillad, kõikvõimalikud objektid, mis loovad tulevikuks mingit väärtust,» sõnas Mölder. «Päeva lõpuks sa mitte ei jaga lihtsalt raha, vaid lood väärtust. See raha jõuab kaudselt igal juhul reaalmajandusse ning inimeste tarbimisse.»

Koroonat puudutav olukord on tema hinnangul natuke teistsugune. «Oleme riigina proovinud aidata neid ettevõtteid, mis said otsese löögi pandeemia tõttu, näiteks toitlustus, turism ja lennundus. Siin on oma loogika olemas. Mõnede suuremate ettevõtete toetamine oli ka arusaadav, kuna nende pankrotistumine oleks riigile toonud suuremat kahju,» ütles Capital Milli juht, kelle sõnul peaks majanduse stimuleerimisel rääkima rohkem investeeringutest ja seda veel eriti tänases keerulises olukorras.

Kuidas näib olukord ärikinnisvarasektorist vaadates – kas ees ootab tuumatalv ja ootame kevadet, mil vaktsiin kättesaadav ja kindlustunne parem?

«Ma ei arva, et see on kriisiolukorra lõpp. Tuleb olla valmis, et see on meie reaalsus järgmised paar aastat ning pihta saanud segmentide jaoks pole see olukord veel kaugeltki lõppenud,» sõnas Mölder. «Kevadel riik toetas ning ettevõtted kasutasid oma viimased säästud, et pinnal püsida. Eks järgmisel aastal ole näha, kes pinnale jäid ja kes pidid siiski uksed sulgema. Kaotajaid on palju, see on selge.»

Tööjõuga endiselt suur mure

See tähendab, et võimalik on suurem konsolideerumine, kuna rasketel aegadel tugevamad võtavad nõrgemad üle või hõivavad vabanenud turuosa. Skyoni arendaja sõnul on see kompromisside küsimus: tulud on heitlikud, aga kulud konstantsed. Probleem tekib siis, kui tulusid peale ei tule, aga arveid on vaja maksta. Mure ja sellest tulenev teadmatus teeb oma töö.

Mõni aasta tagasi, kui ehitusturg buumis, ütles Igor Mölder kinnisvarakonverentsil, et häid ehitajaid on raske leida, ehitushinnad muudkui tõusevad ning ehitusplatsile satub sageli ka töötajaid, kes ei oska müüri laduda ega pahteldada. Kas koroonakriis on praeguseks olukorda muutnud?

Möldrile meenutab nüüd naerdes, et oli tookord liiga järsk ja unustas, et ajakirjanikud saalis on. «Tegelikult ma ei öelnud midagi valesti, kui tuletad meelde, siis ehitushindadega nii ka läks,» räägib ta.

«Ütlesin ka tookord, et pange rihmad kinni, ehitushinnad lähevad üles! Nii toona ka juhtus. Riigis tervikuna on tööjõuga väga suur mure, eriti just praeguses olukorras, kus oleme koju saatnud väga palju lihttöölisi.»

Ta leiab, et ehitusettevõtjatel pole ka kukkunud ehitusmahtude juures väga kerge kvalifitseeritud tööjõudu leida.

«Mõnes ehitussegmendis näeme isegi 10-protsendilist langust, aga näiteks elamuarenduses on hinnad jäänud jätkuvalt samaks. Muutused on väga marginaalsed ning suheldes ehitajatega pole ka kuulda, et hinnad oluliselt langema hakkaks,» selgitas Mölder.

Majanduslikku olukorda arvestades on üleüldine palgasurve jäänud väiksemaks, kuid teatud segmentides, kus on vajalik spetsiifilisem kompetents, on surve jätkuvalt olemas, lisas ta.

Capital Mill ja Skyon

Kinnisvara arendamise, haldamise ja juhtimisega tegeleva Capital Milli asutasid 2008. aastal Igor Mölder ja Marko Kull, omanike ringi kuulub ka Tanel Samuel.

Möödunud aastal kasvas ettevõtte käive 51,3 protsenti, 6,5 miljoni euroni. Puhakasum kerkis pea 74 protsenti, ligi 3,6 miljoni euroni.

Capital Mill investeerib Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse, praegu on käsil veel näiteks kaubanduskeskus Harku vallas ning UNUM-nimeline büroohoone Vilniuses.

Skyoni ehitus algas 2019. aasta veebruaris ning hoone valmib 2021. aasta suveks. Kokku on majas üüripinda 8400 ruutmeetrit ning väiksemate büroode suurused algavad 34 ruutmeetrist.

Pilvelõhkuja autoriks on KOKO arhitektid.

Video: Skyon ekstreemne sarikapidu!

Skyoni ärihoone saavutas 4. detsembril peetud sarikapeoga oma maksimaalse kõrguse: 26 korrust ja 95 meetrit.

Kõrghoone silmapaistvaim erinevus linnapildis on kogu Baltikumis ainulaadne värviline klaasfassaad, mis valmides koosneb 898 värvilisest elemendist. Tänaseks on fassaadi paigaldamisega jõutud 18. korruseni.

Pilkupüüdev Skyoni ärihoone valmib 2021. aasta suvel.

 

Meid on tunnustatud!

Eesti GASELLILIIKUMINE tähistab 2020. aastal oma 20. sünnipäeva! täpselt nii kaua on Äripäev koostanud Gaselli TOPi.

Gasell on kiiresti kasvanud ettevõte, kes on kasvatanud viimase kolme aasta jooksul käivet ja kasumit vähemalt 50%. Gaselliliikumine väärtustab kiiresti kasvavaid ettevõtteid teadmises, et just nemad loovad igas riigis enim uusi töökohti, on paindlikud, kiired ja julged.

Ekstreemseim pärjalõikamine! 95-meetrine Skyon on saanud oma kõrguse

Capital Milli arendatav Skyoni ärihoone Maakri tänaval on saavutanud oma maksimaalse kõrguse: 26 korrust ja 95 meetrit. Üüripindadest on praeguseks hõivatud 80 protsenti ning eesootaval suvel kolivad värskelt valminud hoonesse mitmed IT-, õigus- ja finantsteenuseid pakkuvad ettevõtted. 

95-meetrine ärimaja annab Tallinna siluetile uue väljanägemiseKõrghoone silmapaistvaim erinevus linnapildis on aga Baltikumis ainulaadne värviline klaasfassaad, mis valmides koosneb 898 värvilisest elemendist. Tänaseks on fassaadi paigaldamisega jõutud 17. korruseni.  

Capital Milli ehitusjuhi Silver Neemelo sõnul on maksimaalne kõrgus saavutatud, kuid töö käib täie hooga edasi. “Katuse tasapind on valatud ja alustatakse katuse soojustöödega. Pool majast on ka kaetud fassaadiga ning selles osas on käimas juba sisetööd – kütte ja jahutuse paigaldamine, elektrisüsteemi paigaldus. Kogu hoone ehitustööd lõppevad suve keskpaigas, kui saab hakata vastu võtma esimesi üürnikke,” kirjeldas ta.  

Neemelo lausus, et Skyoni soovivad tulla eeskätt firmad, kelle jaoks on oluline olla Tallinna südalinnas. Samuti ettevõtted, kes soovivad oma töötajatele pakkuda erilisemat töökeskkonda, kelle kliendid on südalinna piirkonnas ja kelle jaoks on olulineet kõik mugavused oleksid käepärast. 

Valdkondadest tulevad siia peamiselt IT, finants, õigus ja erinevad konsultatsiooniteenust pakkuvad ettevõtted. Seejuures pakub ärihoone häid lahendusi ka väiksematele ettevõtetele, kelle jaoks on soovi korral tööks vajalik mööbel ja muu oluline sisse kolides kohe olemas. Skyoni kõrgematelt korrustelt avanevat vaadet ja nägusaid südalinna bürooruume ei saa väiksed ettevõtted sageli endale lubada, kuid Skyoni puhul on see nüüd võimalik,” lausus ta.  

Välimuse taga peitub enamat 

Kuna Skyoni ehitatakse ühe tuntuima keskkonnasäästliku ehituse hindamissüsteemi järgi (LEED), on kasutatud mitmeid nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad teha sellest jätkusuutliku ja keskkonnasõbraliku hoone. Näiteks kasutab hoone soojadel suvekuudel eeljahutuseks jahedat öö-õhku ja ajal, mil töötajad on kodus, vähendatakse ventilatsioonile, jahutusele ja küttele kuluvat energiahulka. Kõik tehnosüsteemid on kaugjuhitavad.  

Pilvelõhkuja autoriks on Eestis ja rahvusvaheliselt tunnustatud KOKO arhitektid, kes on teiste silmapaistvate rajatiste kõrval näiteks EXPO 2000 Eesti paviljoni autoriteks. Skyoni eripäraks on erikujulised, erineva suuruse ja paigutusega aknad, mis nii eksterjööris kui ka interjööris annavad iseäraliku väljanägemise. Pimedal ajal loovad aga efektse kuvandi fassaadielementide vahele paigaldatavad Leed-valgusribad. Hoolikas planeering ja fassaadielemendid arvestavad valguse jaotumisega kogu päeva vältel, kaitstes liigse päikesekiirguse eest ja võimaldades samal ajal nautida vaadet linnale.  

Maja üüripind on kokku 8400 m2 ning väikseimate büroode suurused algavad 34 ruutmeetrist. Neis on olemas kõik kontori jaoks vajalikud mugavused ja funktsionaalsused: ruum 4 töökohale ja 4 inimesele nõupidamiseks, tualett ning lisaks on võimalik üürida büroo koos köögimööbliga. Maa-alustel korrustel asuvad parkimiskohad ning ruumid jalgratastele, tualetid ja dušid. Hoone sissepääs saab aga olema 11,5 meetrit kõrge esinduslik fuajee, mis ulatub läbi kolme korruse. 

Skyoni ehitus algas 2019. aasta veebruaris ning hoone valmib 2021. aasta suveks. Ettevõttel on parasjagu käsil veel mitmeid olulisi ärihoonete projekte, näiteks kaubanduskeskus Harku vallas ja UNUM-nimeline büroohoone Vilniuses.  

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus. 

 

Arenduse koduleht: www.skyon.eu 

 

Lisainfo: 

Silver Neemelo 

Ehitusjuht 

Capital Mill OÜ 

silver.neemelo@capmill.eu 

+372 5343 5040 

Capital Mill otsib kontserni pearaamatupidajat!

Capital Milli kollektiiv otsib enda ridadesse talendikat pearaamatupidajat!

Töökuulutusega on võimalik tutvuda siin

Skyon sai nurgakivi

17.septembril asetati nurgakivi unikaalse ja teedrajava arhitektruuriga Skyon kõrghoonele. See oli ajalooline hetk Tallinna ja kogu Eesti jaoks – Skyoni ainulaadne visuaalne identiteet ning pakutavad tehnilised lahendused toovad tuleviku lähemale nii Skyoni tulevastele üürnikele kui ka Eestimaa pealinnale tervikuna. Pilkupüüdev Skyoni ärihoone valmib 2021. aasta kevad-suvel.

Vaata videot ja pildigaleriid antud üritusest