Capital Mill logo

  • et

Refereeritud artikkel ajakirjast Magnaat: “Sisuliselt küla peal üles kasvanud Kiviõli poiss rajab pilvelõhkujat ja sihib miljardit”

Autor: Piret Reiljan (preiljan@gmail.com)

Igor Mölderi (43) ja tema äripartneri Marko Kulli (45) rajatud Capital Mill arendab just praegu keset Tallinna südalinna uhket värvilist pilvelõhkujat, oma esimest – Igori jaoks on see ettevõtte ajaloo ja ellujäämise sümbol.

Kiviõlis sisuliselt küla peal üles kasvanud Igor võis lapsena vaid unistada oma toast, mille seinale kleepida tollase staari Sylvester Stallone’i plakat. Nüüd rajab ta maja, mis ulatub pilvedesse. Meeste ambitsioonidel aga piire pole, pärast pilvi tuleb ju veel kosmos.

Esimest korda kohtusin kinnisvaratandemiga täpselt 10 aastat tagasi, 2011. aasta märtsis. Mehed olid siis üpris värskelt, keset äsja lõppenud majanduskriisi, asutanud ärikinnisvara juhtimise ettevõtte ning torganud silma turu julgeimate tehingutega, esindades jõukaid Vene kundesid. “Me käitusime vastupidiselt üldisele meelsusele, et tuleks kuhugi ära põgeneda, ja kolida näiteks Hispaaniasse elama“,rääkis Marko toona Äripäevale. Nüüdseks uueks kohtumiseks on meeste juhitava ja arendatava kinnisvara maht kerkinud silmipimestavalt – 40 miljonilt üle 500 miljoni euro. Ja siht on veel sel kümnendil miljardit püüda.

Igor ja Marko lõõbivad Tallinna südalinnas Navigatori ärimajas Capital Milli kontoris mööda veerenud aja üle. “Kas sa selle mehe tunned veel ära?” küsib Igor, kui kontorituuri teeb ja seljatagant Markole läheneme (Marko ei saanud seekord intervjuuks maha istuda ja nii jutustame Capital Milli lugu peamiselt läbi Igori teekonna). Marko naerab ja ütleb, et nad on tõesti natuke muutunud: “Näitasin naisele kodus fotot, mille 10 aastat tagasi loo jaoks tegite, siis olime ikka täitsa teised inimesed.”. Toonasel fotol mõjuvad mehed ehk tõesti kui poisikesed, küll aga paistab äritandem nüüdki olevat vähemalt sama heas vormis.

Veidi hiljem istume Igoriga moodsas koosolekuruumis, mida ilmestab muu hulgas pilvelõhkuja Skyoni makett. Küsimuse peale, kuidas päev läinud on (kohtume kell 14), lööb Igor särama. “Tänane päev on väga ilus olnud. Tegime hommikul kell kaheksa trenni kolleegidega. Tundub, et treening oli liiga intensiivne, väike rammestus on peal.” Selgub, et Capital Milli tiim tegi ühiselt klassikalise poksi trenni.

Ühise trenni teemat edasi arendades räägib Igor, et ettevõte üritab oma inimesi hoida ja motiveerida mitmete ühistegevustega. Lisaks suve- ja talvepäevadele käiakse näiteks koos Šveitsis suusatamas, talisuplemas, Soome kelkudega sõitmas. “Meil on kaadrivoolavus väga väike, inimesed tulevad aastateks tööle ja üritame hoida vaimu kõrgel, et suhe oleks vahetu.” Igor muigab, et tema ise on kõige keerulisem inimene selles tiimis. “Kui võtame kellegi tööle, siis ta on meie inimene, me hoiame teda. Oleme siin kõik juba väga head tuttavad ja sõbrad.”

Capital Milli kontor on üllatavalt pisike. Tuleb välja, et sadu miljoneid väärt kinnisvara majandatakse ja arendatakse Tallinnas kõigest veerandsaja inimesega. Lisanduvad Läti tiim 2 inimese ja Leedu tiim 3 inimesega. “Me oleme tõesti päris võimekad, kõik protssesid on üpris trimmis. Olen nõus, et meil ongi väga efektiivne tiim.” Efektiivistamine käib seejuures üha edasi, näiteks läbib ettevõte parasjagu IT-auditit ja leiutab võimalusi, millega tööd veelgi automatiseerida.

Koroona riivas õige leebelt

Küsimusele, kuidas on Capital Milli tegevust mõjutanud aasta aega kestnud koroonakriis, vastab Igor, et alguses oli määramatust ja hirmu üpris palju. “Minul isiklikult oli küll, paanikaks seda päris ei saa nimetada, aga mure oli suur. Ma ei saanud aru, mis nüüd hakkab toimuma, tundus, et läheb suuremaks andmiseks. Aga ei.” Capital Milli tiim mobiliseerus ülikiiresti: kaardistati kõik probleemid, suheldi pankade ja klientidega, analüüsiti, kes klientidest võib potentsiaalselt pihta saada jne. Igori sõnul on kriis olnud väga hea lakmuspaber tiimi jaoks. “Ma siiralt ütlen, et meie tiim sai väga hästi hakkama, olen õnnelik selle üle.”

Majanduslikus mõttes on koroonakriisi mõju Capital Millile olnud üpris marginaalne. “Teises kvartalis nägime 6-7% langust enda tuludes, kolmandas olime juba nullis, neljandas plussis, kõik oli väga okei,” kommenteerib Igor möödunud aastat. “Meie portfell on hästi hajutatud, õnneks meil ei ole väga palju restorane, pole üldse hotelle. Oleme märgatavalt paremas olukorras kui mõni meie konkurent.”

Kasumiaruandest rohkem on mõjutatud saanud igapäevane töö- ja seltsielu, nii nagu inimestel üle maailma. “Eelmise aasta Märtsis pidime kõik koos Šveitsi suusatama minema, aga kui olukord hakkas eskaleeruma, siis lõpuks hääletasime, mida teha. Õnneks otsustasime mitte minna.” Samas massilist kodukontordamist Igor isiklikult ei poolda ja nii on suurem osa töötajaid ikka kontoris käinud. Kontor pole täielikult avatud, kuid ühes ruumis töötab siiski mitu inimest. “Kui inimene ikka tahab kodus töötada, siis ma kätt ette pole pannud, kuigi ise eelistan, et inimesed töötavad kontoris.” Igor lisab samas, et kokkuvõttes on peamine, et töö oleks tehtud, muu on kokkulepete küsimus. Nii ei loeta Capital Millis ka tagumikutunde, kuid eeldatakse, et pingelisemal momendil tehakse töö ära kellaosuteid vaatamata.

Lapsepõlv alkohoolikute pesamunana

Igor ütleb intervjuu käigus välja ambitsioonika eesmärgi – püüda 2028. aastaks ehk 20 aastat pärast asutamist kinni miljardiportfell. Kui see täitub ja tegelikult juba praegu pole vaja pikalt mõtiskleda, kas kinnisvarainvesteeringute juhist suurarendajaks tõusnud ettevõte on meeste elutöö või mitte. Kuid Capital Millile eelnes palju värvikaid aastaid, mis ladusid ehk tähtsaima – vundamendi.

“Lapsepõlvest mul väga palju mälestusi pole, lihtsalt see on olnud nii kirju,” ütleb Igor. Ta lisab, et ei ole oma lugu avalikult kunagi rääkinud, sest see on pikk ja masendav. Nüüd ta räägib, kuid jätab palju igaühe enda fantaasia hooleks. “On olnud rajusid asju, mida laps ei tohiks mitte kunagi näha, aga avalikult pole mõtet sellest rääkida.”

Igor oli lühidalt öeldes joodikutest vanemate pesamuna. Ta sündis ja kasvas Kiviõlis. Oma kodu tal sisuliselt polnud. “Ma olen oma õdede, venna ja vanaema võlglane, nemad on mind üles kasvatanud, kogu külaga.” Nagu öeldud, oli Igor pere noorim laps ja tema vanusevahe teiste lastega oli suur. Kui Igor teismeliseks hakkas saama, olid ta õdedel ja vennal juba oma pered ning nii ta liikus “nagu beduiin” nende perede vahel. “Ikka unistasin, et kunagi saab mul olema oma tuba ja Stallone’i plakat seinal ning võib-olla tühjade õllepurkide kollektsioon riiulil – tavalise Nõukogude lapse soovid.”

Igor käis Kiviõli Vene koolis, oli enda sõnul “selline keskmik, talendiga ei hiilanud”. “Sporti tegin päris palju, et mitte elu hammasrataste vahele sattuda. Kiviõlis oli ikkagi väga suur risk selleks.” Igor mõtiskleb, et eks pahandusi ikka oli, ka kaklusi. “Mind on hoitud, et ma ei läinud ei oma vanemate ega kaaslaste teed. Kes on mind hoidnud, see on uskumuste küsimus.” Igor on praegu tänulik, et sai üpris varakult aru, et peab oma elus midagi teistmoodi tegema, et end oma lapsepõlve keskkonnast välja rebida.

“Ma olen alati unistanud, et ma saan ettevõtjaks, et ma saavutan midagi ja muudan elu kulgu.” Nii nagu paljud tänased ettevõtjad, oli ka Igoril juba lapsena see miski – ettevõtja hing. Juba 13-14aastaselt mõtiskles ta palju tuleviku üle, tundis ambitsiooni kunagi midagi suurt ära teha. Ja poisikesena sai ta ka esimesed kauplemise kogemused: küll müüs ta oma korjatud seeni ja marju, küll metalli, aga ka suitsu ja viina. Ta töötas suviti, et osta kooliks vajalikke asju. Oma kõige suuremaks õpetajaks peab Igor emapoolset vanaema. “Ta pidevalt sebis ja ma olin pidevalt imestunud, et ta suudab end pensionärina ülal pidada, mind ülal pidada, ja tal ei olnud kunagi puudust. Selline väga unikaalne inimene oli.”

Unistas Kiviõli muutmisest

Tüürides lähemale Igori lapsepõlve valusamatele seikadele jääb mees enesele kindlaks: ei ole mõtet kõike avalikult rääkida. “Neid lugusid on palju, mõned on väga koledad.” Kas ta nägi vägivalda? See on veel pehmelt öeldud. Ent jätame Igorile õiguse jutustada neid lugusid lähematele inimestele. “Kui olen vahel kolleegidele oma lugusid rääkinud, siis nii mõnigi imestab, et kuidas see üldse võimalik on. Aga saatused on lihtsalt erinevad.”

Igori vanemad surid juba ammu, siis kui tema oli käimas alles 20ndate eluaastate algust. Nad võttis ootuspäraselt viinakurat ja võttis kiiresti. Igorit kuulates tabab mind üks suuremaid üllatusi siis, kui ta teatab esiteks, et on tänulik kõigi raskuste eest, sest need on teda kujundanud, ning teiseks, et tema vanemad olid väga toredad inimesed. “Ma olen alati mõelnud, et sinu saatus on sinu valikute summa. Keegi teine selles süüdi ei ole. Päeva lõpuks on nad sinu vanemad …”

Oma õdede-vendadega käib Igor tihedalt läbi ja üritab neid aidata, nii palju kui saab. Nemad on jäänud Kiviõlli. “Nad on väga väärikad, isegi kui üritad neid aidata, siis niisama lihtsalt nad abi vastu ei võta. Kuigi nende sissetulekud on nii häbiväärselt väiksed, et vahel imestad, kuidas inimesed hakkama saavad.” Tabavalt öeldud, selline on elu paljude jaoks Eestimaal. “Nad on rõõmsameelsed, teevad tööd ja  tunnevad elust rõõmu. Kui vaatad nende elu, siis enda mured muutuvad väga väikseks. Kõik on suhteline. Aga see on tervendav, üldse Kiviõlis käimine on tervendav.”

Esiotsa oli ka Igoril enesel sinisilmne unistus, et ta suudab Kiviõli muuta ja jääb just sinna elama. Elul olid aga omad plaanid ja pealinn neelas mehe endasse. “Kui ülikooli tulin, siis Tallinna kolimine oli minu jaoks ikka väga valulik protsess. Kõik oli teistmoodi, suur linn, trollid, bussid, meeletult palju autosid. Mul läks kuskil pool aastat, enne kui harjusin.” Kõlab nagu paljude väikelinna noorte teekond.

Ülikooli jõudis Igor enda sõnul tänu sellele, et põhikooli lõpus sai ta aru, et peab keskenduma ühele: kas spordile või õppimisele. Kuna tema toonases meelisspordis suusatamises ei tulnud tulemused tahtele järgi, otsustas ta õppimise kasuks. Nii sai kolmepoisist neljade-viite poiss. Ja see tuli pingutusega, sest lahtise peaga Igor tol ajal polnud, nagu ta ise meenutab.

Eluülikool nimega Hansapank

Veel ülikooli ajal  algas eluülikool, nimeks Hansapank. “See oli parim kogemus mu elus.” Igor võeti 22aastaselt tööle investeerimiskonsultandiks, tema palk oli 4000 krooni pluss tulemustasu. “Olin selleks hetkeks just abiellunud. Tegelikult oli tunne, et ma ei saa hakkama. Ei tööga ega ka selle palgaga enda ja naise ülalpidamisega. Aga jäin ellu, trotsisin raskusi.” Ta lisab mõtlikult, et algus oli päriselt ka väga raske.

Igori töö oli esialgu sisuliselt telefonimüük. “Helistasid inimesi läbi, kutsusid kohale ja üritasid neid aidata vara paigutamisel.” Müügitööga on tema sõnul nii, et kui suudad kannatada ära valu mingi hetkeni, mil sul tekib piisavalt pagasit ja kogemust, siis hakkab ülesmäge minema. “Aga probleem on selles, et väga paljud ei suuda seda valu ära kannatada! Nad tahavad kohe.”

Igori sõnul ei läinud tal läbi selle valu murdmiseks väga kaua aega, aga ta tegi selleks ka väga palju tööd. “Kuni selleni välja, et ma harjutasin tunde peegli ees oma esitlusi.” Eredama näitena müügitööst meenutab Igor, kuidas ta käis sisuliselt töölissööklates teise samba pensionifonde müümas. “Palusin ettevõtete juhtidelt 12 minutit aega lõunapausi ajal, et nende töölistega rääkida. Kujuta nüüd ette, et töömehed lürbivad oma suppi, sul on 6 minutit ettekandeks, 3 minutit küsimustele vastamiseks ja 3 minutit lepingute sõlmimiseks. Ja ma suutsin vahel tulla 20 lepinguga tööle tagasi, samas kui mõni kolleeg polnud ühtegi sõlminud.”

Siis sattus Igor pangas edasi varahaldusse ja oli portfellihaldur ehk paigutas inimeste vara. “Miks ma ütlen, et see oli eluülikool? Esiteks õppisin elama suurte numbrite maailmas. Teiseks jälgisin inimeste saatuseid ja elusid. Miks see klient, keda ma teenindan, on edukas? Midagi ta ju teeb teistmoodi.” Niimoodi teisi jälgides õppis Igor endale suuremaid eesmärke seadma. “See pani aluse ärile, mida praegu teeme,” on temas äratundmine.

Igor iseloomustab end kui väga läbematut tüüpi – ta tahab, et tulemused tuleks homme. “Kolleegid tihtipeale kannatavad sellepärast,” muigab ta. “Pangas oli nii, et ma tegin alati rohkem, kui mulle ette pandi. Siis mõne aja pärast hakkasin ise seadma endale ülemustest suuremaid eesmärke. Kolleegid alati ütlesid, et kuule, loll oled või, mis mõttes?!” Ent Igori maailmas on küsimus selles, kuhu sa enda jaoks plangu paned – kas põlvini, vööni või kõrgemale. “Ja üle saad sa sellest kõrgusest, mille ise sead ja milleks trenni hakkad tegema.”

See on Igori veendumuse kohaselt ka põhjus, miks Capital Millis on selline kultuur, kus pole midagi sellist, mida tiim kardaks teha. “Suur eesmärk võib alguses olla hirmus, aga sa jagad selle tükkideks, mõtestad tükid lahti ja hakkad liikuma.”

“Meil on ka praegu väga suur number ees, mida tahame saavutada. Mul pole probleemi seda välja öelda. Me unistame miljardisest varade mahust aastaks 2028,” räägib Igor justkui muuseas. “Kuidas me sinna jõuame, mul pole õrna aimugi, aga üritame seda juba lahti mõtestada. Teades oma meeskonda – me kindlasti jõuame sinna.”

Capital Milli saadavad müüdid

Igori sõnul on Capital Milli kohta algusest peale ringelnud mitmeid müüte. Esiteks räägitakse, et “Igor tuli pangast ära ja võttis kliendid kaasa, mis tal viga!” Neile tahaks Igor alati öelda, et viga ei olegi midagi, aga tehke järele! “Aga tegelikult need inimesed ei tea asjaolusid. Muidugi kliendid  tundsid huvi, et kuhu sa lähed ja mida  tegema hakkad. Aga kui rääkida konkreetselt, siis tegelikult sadadest klientidest ainult kolm inimest olid valmis proovima end kui erainvestorit.” Igor ütleb, et kuni oled pangas, oled vajalik, aga niipea kui astud üle lävepaku, ei ole sa enam mitte kellelegi vajalik, sest side katkeb.“

Teine müüt on on see, et mehed käivad ringi ja otsivad rikkuritest kliente. “Me ei ole end kunagi turundanud. Jah, ma olen paar korda kusagil esinenud, aga mitte ühtegi klienti me sedasi saanud ei ole.” Igori sõnul said nad väga kiiresti aru, et ei müü saia. “Me müüme usaldust ja tänavalt me inimest ei leia. Meie äri on kasvanud alati soovituste pealt. Rahad on ju suured.”

Kolmas müüt on, et Capital Millil on tohutult igasuguseid investoreid. “Meil on tegelikult väga väike partneritering, kellega koostööd teeme – umbes 20” Usaldussuhet ei saa ehitada sadade inimestega, see lihtsalt ei ole võimalik, on Igor veendunud. “Aga need inimesed, kes meil on, nendega on juba pikaajaline suhe ja me ei pea selleks kuhugi sõitma. Ma võin alati minna, aga ei ole vajadust, meil on kõik protsessid paigas, aruandlus on paigas, inimesed täpselt teavad, mis toimub.”

Mis on Capital Mill, küsib Igor ise filosoofiliselt. “Me oleme väga palju muutunud. Kui alustasime teenuse osutajana, siis nüüd teenindame vaat et poole mahu ulatuses enda omanikke. Oleme muutunud teenuseosutajast arendusettevõtteks.” Capital Milli prioriteet on oma kinnisvaraprojektide arendamine.

Et iga ettevõtte taga on inimesed, räägime ära ka Capital Milli põhiomanike, Igori ja Marko äritandemi alguse loo. 2008. aasta kevadel Hansapangast lahkudes oli Igor 30 ja mõtles, et kui ta nüüd midagi ise ei alusta, võib ta finantssektorisse “vegeteerima” jäädagi. “Mõtlesin, et kui ma ka hakkama ei saa, siis leiva ikka lauale teenin, müün kas või reklaami.”

Markoga oli Igor kohtunud esmalt ühel privaatsel üritusel ja aastaid hiljem trehvasid mehed uuesti, siis juba uues olukorras ja rollides. “Mina olin Hansapangas ja juhtumisi olin ka Arco Vara kinnisvarafondi nõukogu liige koos Viljar Arakase ja teistega. Marko oli siis selle fondi investeeringute juht. Nemad käisid oma projekte kaitsmas ja siis ma jälgisin, kuidas nad tööd teevad, kuidas arvutavad, kuidas lähenevad asjadele,” meenutab Igor. Ning kui ta ühel päeval päris oma ärile mõtles, helistaski ta Markole. Nii see kõik algas.

“Me tulime mõlemad varasemalt töölt ära mais 2008 ja augustis algas finantskriis. Fenomenaalne ajastus!” naerab Igor. Aga tegelikult see ei olnud nii planeeritud ja alguses oli ikka päris raske. Olukord majanduses oli ikka vaga keeruline. “Esimese pooleteise aasta jooksul oli mul mingi hetk isegi tunne, et paneme selle ürituse kinni. Marko aitas mul asjale kainelt vaadata, et ostame nui neljaks asju üles ja siis liigume edasi,” on Igor tänulik.

Pool aastat pärast asutamist liitus tandemiga Capital Milli kolmas, väiksem omanik Tanel Samuel, kes võttis alguses enda peale haldusküsimused ja hiljem ka ehitus- ning arendusküsimused.

Markot kirjeldab Igor suurepärase suhtleja ja uste avajana. “Talle meeldib tegeleda strateegia ja suure pildiga. Marko on terav ja paneb alati tähele ka detaile. Ma arvan, et Baltikumis ei leia ühtegi meie valdkonna inimest, kes teda ei tunne.” Taneli kohta ütleb Igor, et mees räägib vähe, kuid  teeb palju. “Tema võimekus on fenomenaalne. Ta on ka väga siiras ja hea südamega inimene. Inimestele meeldib temaga koos olla.”

Hea südamega on kõik kolm Capital Milli omanikku, sest juba aastaid on neil kombeks osa kasumist ühiskonnale tagasi anda. Tanel kui maadlusliidu üks eestvedajaid toetab maadlust, Igor toetab kogudusi ja hättasattunud inimesi ning Marko lastesporti. “Ma arvan, et teadlik otsus midagi ühiskonnale tagasi anda on väga oluline. See tuleb ka vanusega, aga kui sa seda teadlikult ei õpi, siis sa ei pruugi säilitada seda, mis sul on,” usub Igor.

Vene raha tingimata ei haise

Kui jõuame teemani, milleni Ida investorite ja suurte rahade puhul ikka jõutakse – rahapesu ja selle tõkestamiseni – ohkab Igor naeratades. Ta räägib, et ühiskond on muutunud ja asjad, mis olid mõnikümmend aastat normaalsed, ei ole seda enam mitte. “Ma arvan, et raske on neil, kes pole muutustega kaasa läinud.” Oluline muudatus toimus tema sõnul kusagil 2015. aasta paiku. Silmas peab ta mõistagi klientide tausta kontrollimist ja laiemalt kõiksugu compliance’i (vastavuskontroll) teemasid.

“Meie alustasime igasuguste compliance’i teemadega tõsisemalt kusagil 2013. aastal, mil tegime päris suurt auditit oma asjadele. Juba siis hakkas mul tekkima arusaam, et olukord ei lähe kergemaks, vaid järjest keerulisemaks.” Praeguseks on Capital Mill koostöös audiitoritega paika pannud, kuidas compliance’i protsess välja peaks nägema, et kõik oleks seaduslik. Ettevõttes töötab riskide maandamiseks Šveitsi noormees, kes varem töötas Šveitsi pangas – tema on compliance officer. “Ta kontrollib tausta, värskendab infot, raporteerib.”

Igori sõnul teevad nad heas usus kõik võimaliku, et mitte sattuda ebameeldivasse olukorda. “Oleme potentsiaalseid kliente ka välja praakinud, neid ei ole olnud palju, aga on. Kui inimene ikka pole bankable või compliable, mis sa siis teed? Sul ei ole mõtet alustada koostööd, milles on potentsiaalsed riskid panga, enda ja kliendi jaoks.” Siiski ütleb Igor, et oleks väga kahtlane väita, et nad teevad nüüd sajaprotsendiliselt kõik ja välistavad igasugused probleemid. “Aga ma arvan, et meie meeskond saab riskidest aru ja teeb maksimumi, et sellest kaugele hoida.”

Rahapesu teema kokkuvõtteks nendib Igor, et tegelikult on rahal tihtipeale rahvus, kuigi armastatakse muud väita. “Aga me ei saa käsitleda kõiki inimesi kurjategijatena. Isegi kui ta on Vene investor, võib tal olla selge äri. Neid inimesi, kes on Venemaal päris ettevõtlusega raha teeninud, on väga palju. Mind häirib, et paneme kõiki ühte patta, kui miski on nii-öelda Vene haisuga.”

Tahan Igoriga pisut lahata ka mõningaid Capital Milli äritülisid ja maksude optimeerimisi, mis ikka ja jälle meediasse tilkunud on. Selle teema peale muutub mõtlik Igor veelgi mõtlikumaks. “Meie ettevõtte suhtes paistab kohati olevat ebaterve tähelepanu, see tundub isegi kuidagi süsteemne,” nendib ta. Igorit häirib, et võetakse mõni neid puudutav teema ja avaldatakse see hulga küsimärkidega tuginedes vaid oletustele. Samas tuleb möönda, et oleme kasvanud suureks ja sellega seoses on tõusnud huvi ka meie tegemiste suhtes; see on normaalne.“Kui me oleme maksuametiga mingid teemad läbi käinud ja meil on olemas isegi paber selle kohta, et kõik on okei, siis … Ma ei taha, et see kõlaks nagu etteheide, aga no kas me peame sellest suurt teemat tegema?” küsib ta.

Selgituse peale, et ajakirjandus kajastab alati küsitavusi ja mida põhjalikumad vastused sellisel puhul anda, seda parem, teatab Igor, et nad on küll valmis alati küsimustele vastama, kuid mingil hetkel hakkad paratamatult sellest väsima. Ja vahest tundub, et vastused tihtipeale kedagi ei huvita kuna suhtumine ja suund on juba paigas…

Capital Milli puhul on juttu olnud maksutrikkidest läbi Hollandi ja läbi laenude andmise, aga ka äritülidest näiteks Timofey Sukonkini ja Vladislav Bobroviga. Igor jääb napisõnaliseks ja ütleb, et las kohtuveskid jahvatavad, kus vaja. “Meil pole skandaale, meil on korporatiivsed konfliktid. Oleme teinud tööd ja loonud väärtust, seega me ei küsi võõra oma vaid seda mida oleme välja teeninud. Küsime seda, mis kuulub meile.”

Maksude teema peale sõnab Igor, et igal otsusel on mingi majanduslik sisu. “Sa ikka küsid audiitorite käest, erinevate nõustajate käest, teed otsused mingi info baasilt, mitte nii, et läheme lihtsalt teeme midagi, mis võib-olla ei ole ilus. Me ei hakka sellega riskima, meil on liiga palju, mida löögi alla panna.”

Siberis akusid laadimas

Inimene pole vaid tema töö. Igori sõnul on inimene kui kolme jalaga taburet, mille kõik jalad peavad kandma: tööelu, pereelu ja vaimne elu.

Tööelust juba rääkisime. Vaimse poole toitmiseks loeb Igor raamatuid, mediteerib, spordib ja kalastab. Et Igor on usklik, loeb ta näiteks piiblit. Aga loeb ka äri- ja enesearengu raamatuid. Sporti teeb Igor tavaliselt iga päev, reeglina hommikuti, tõustes kas kell 6 või 6:30, olenevalt kui väsinud ta parasjagu on. Ta sõidab rattaga, teeb üldfüüsilist trenni ja poksib.

Igor on kirglik kalamees. Ja ta ei kalasta kaugeltki mitte ainult kodumaal, vaid ka asustamata nii-öelda pärapõrgus. “Kogu selle pinge juures maandan end õngega kuskil ürgses looduses. Olen käinud kohtades, kus inimese jalg pole varem sammunud. Olen Kamtšatkal käinud, Sahhalinil, Siberis. Mul on inimesed, kellega koos käin. Vahel elame keset ürgset taigat, kus 300 km radiuses pole ühtegi inimest.”

Kas oled karusid ka näinud, küsin õhinal. “Muidugi, palju. Ikka on hirm olnud, imelik kui poleks. On olemas reeglid, mida teha. Tavaliselt tasub laulda, valjusti rääkida, tasub end kõvasti lõhnastada, pipraballoon või jahipüss kaasas hoida,” räägib Igor. Ta ütleb, et pole õnneks karudega päris vastakuti sattunud, aga on ka emakarusid koos poegadega eemalt näinud. “Sellistes kohtades sul pole telefoni ega muid häirivaid asju. Sa tead, et oled meestega koos ja lülitad end täielikult välja. Sellistes kohtades ei suuda ma tööle üldse mõelda.”

Kuhugi kalastama lennata üritab Igor paar korda aastas, aga Eestis käib ta tihti kalal erinevates paikades. “Just hiljuti ostsin endale kalastuspaadi, nagu väike laps panin seda kokku ja uurisin. Nüüd saan iga kell autosse hüpata ja minna.”

Tabureti kolmas jalg – perekond. Igor on abielus teist korda. Oma esimeselt abikaasalt sai Igor muide oma perenime – Mölder. Sündis ta Vene perenimega. Oma isikliku elu kõige ärevamaks hetkeks peab Igor aga pisipoja sündi. “Minu eraelu kõige ärevam hetk oli just hiljuti. Mul sündis 15.03.2018 poeg. Tegelikult see oli kõige õnnelikum ja ärevam hetk. Ma ei oleks uskunud, et see nii eriline on. Ma ootasin last 20 aastat ja see hetk on midagi sellist, mis on kirjeldamatu.”

Igor ütleb, et olles 43 aastat vana, tajud sa vanemaks olemist iga keharakuga. “Ma arvan, et ma ei tajuks seda nii, kui ma oleks noorem. Praegu ma naudin iga hetke, mida lastega veedan.” Igor kasvatab ka ühte kasulast ja nende perekonda on varsti sündimas kolmaski laps.

ERALDI

Pilvelõhkuja Skyon – ellujäämise sümbol ja kaleidoskoop

“Skyoni projekt on meie ajaloo ja ellujäämise sümbol, see on loogiline järjekordne kulminatsioon meie tegevusele, oleme alati nii kvaliteedis kui ka ambitsioonis vunki peale keeranud,” ütleb Igor Mölder.

Igori sõnul unistab iga endast lugupidav arendaja, et kunagi midagi sellist teha. “Kitsamates ringkondades on selle üle väga palju nalja tehtud. Eks see on ju eneseteostuse üks osa.”

Igor end Skyonist rääkides tagasi ei hoia: see on julge, teistmoodi, sihvakas ja elegantne maja. Võhik märkab Skyoni juures esimesena värve, mis võivad eestlastele mõjuda kaheti: närvi ajada või vaimustada. “Üldiselt ühiskonnale meeldib. Muidugi on ka neid, kes meie arvamust ei jaga, aga eesmärk polegi kõikidele meeldida.”

Igor räägib, et kui sa pole piisavalt julge, siis teed nii, nagu ikka tehakse: “Klaaskuubikud ja …” Ta räägib, et Capital Mill on silmas pidanud energiatõhusust. “Kõrghoonel ei ole võimalik suurendada energiatõhusust, kui sa ei lähe klaaspinna kallale, sa pead klaaspinda vähendama. Ta on nagu kaleidoskoop.”

Skyoni rajamise otsus sündis meestel kiirelt. 2017. aastal oli saadaval detailplaneeringuga maa ja tuli kiirelt tegutseda. “Ma võin öelda, et see ei olnud odav. Me kaalusime kõik riskid läbi ja mõtlesime, mida me tahame teha. Ja see otsus oli päris kiire ja üksmeelne, et teeme ära.” Tehingu vastaspoolel oli toona Iiri pritoluga omainkud. Kopp löödi maasse 2018. aastal.

Capital Milli oluline naabrimees Maakri kvartalis on ettevõtja Olav Miil. Igori sõnul on neil Olaviga olnud mõistlik ja konstruktiivne läbisaamine. “Oleme kõik asjad räägitud saanud.” Uus pilvelõhkuja annab piirkonnale ikka juurde, mitte ei võta ära.

Ehitusel on asjad kulgenud üldjoontes sujuvalt, peatöövõtja on sedapuhku Ehitustrust. Kui midagi erakordset välja tuua, siis nii-öelda maa all läks Igori sõnul kaua aega. “Ehitusalune pind on väike, vaiasid on väga palju ja piltlikult öeldes pidime supilusikaga sealt mulla välja saama. Me olime maa all päris pikka aega ja nii mõnigi küsis, mis teil seal toimub.” Igori sõnul oldi mingi hetk sunnitud ka vaiade surumise tehnoloogiat muutma, et säästa ümbritsevaid maju. “Ehitus on selline, et ega sa ei suuda kõiki asju ette näha, ikka tekivad mingid mured ja siis platsil need asjad lahendatakse ära.”

Skyon on 100% Capital Milli omanike jagu, kaasinvestoreid selles pole. “Sellepärast võib-olla ongi ta meie jaoks sümboolne projekt.” Juba on 80-85 protsenti pilvelõhkujast Igori sõnul lepingutega kaetud. Ankurrentnikuks saab Coop Pank, mille üks suuremaid aktsionäre on muide Capital Mill. Igor ütleb, et näebki Skyoni eelkõige kui finantsvaldkonna maja ja sinna juurde on juba tekkinud ka IT-klaster.

Millal maja valmis saab? Eesmärk on, et sisse kolitakse augustis. Skyoni kolib ka Capital Mill ise. “Plaanime olla Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaks augustis sees. Verstapost on 1. august.“

ERALDI

Capital Mill numbrites

Capital Mill OÜ omanikud: 45% Igor Mölderi ettevõte Certus Invest OÜ, 45% Marko Kulli ettevõte Gamma Investeeringud OÜ ja 10% Tanel ja Aleksandra Samueli ettevõte Tandra OÜ.

Praegune rahavoo projektide mahtude jaotus Baltikumis: Eesti 69%, Leedu 26% ja Läti 5%.

Baltikumis kokku 50 rahavooprojekti ja 356 rentnikku.

Arendusaprojekte kokku 25, arendusmaht ruutmeetrites kuni 275 000 m2

Momendil arendab kolme ärikinnisvara projekti: Tallina südalinnas pilvelõhkuja Skyon, Tiskres kauplus ja tankla, Vilniuses ärimaja UNUM.

Aastatel 2008-2020 on ostetud 102 ärikinnisvaraprojekti ja müüdud 39.

Kinnisvaraportfelli väärtus 514 miljonit eurot (koos pooleliolevate arendusprojektide potentsiaalse väärtusega). Eesmärk 2028. aastaks miljard eurot.

Lisaks peamisele ärikinnisvara suunale omab Capital Milli grupp osalust Coop Pangas, olles kolme suurema aktsionäri seas, arendab elukondlikku kinnisvara (Avalonestates OÜ kaudu), tegeleb päikeseenergia tootmisega (Energiaturu Tootmine OÜ kaudu), nõustab ja vahendab elektrienergiat (Energiaturg OÜ kaudu).

  1. aastal oli Capital Mill OÜ müügitulu 6,4 ja kasum 3,6 miljonit eurot. Gruppi konsolideeritud tulemused olid kordades suuremad kuid avaldada seda meeskond ei soovinud.

 

 

 

 

 

 

 

Capital Mill toetab kodanikualgatust “Teeme Pai”

Vastutustundliku ettevõttena on Capital Mill andnud endapoolse rahalise panuse „TEEME PAI“ kodanikualgatusele, mille toel saame PAI teha Eesti tublidele eesliinitöötajatele. See on meie viis tänada tänaseid raske töö tegijaid ja hoida au sees ameteid, mis tihtipeale on alahinnatud.

Mis on PAI?

PAI on kodanikualgatus – reaalne, silmale nähtav ja käega katsutav tänuavaldus õdedele ja hooldustöötatajatele, kes hoolitsevad meie tervise eest ja võitlevad pandeemias meie elude eest, tehes oma tööd peamiselt nähtamatult. Sõltumata sellest, millises linnas, vallas, haiglas või hooldekodus õed ja hooldustöötajad täna igapäevaselt tegutsevad, kingitakse neile tänu koos reaalse emotsiooniga. Eestis on õdesid ja hooldustöötajaid ligi 17 000 ja neid on ikka liiga vähe!

Algatusega luuakse ja võtetakse kasutusele PAI kaardid, mida õed ja hooldustöötajad saavad kasutada PAI algatusega liitunud turismi-, kultuuri- ja meelelahutusettevõtetes üle Eesti käesoleva aasta lõpuni, võttes aja maha tööst ja muredest pisikeseks puhkuseks.  Ühtlasi juhitakse avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele meie õdede ja hooldustöötajate töötingimuste parandamiseks, töö väärtustamiseks ja sissetulekute suurendamiseks. See kriis on äratuskell, mis näitab väga teravalt juba aastaid kestnud õdede ja hooldustöötajate puuduse suurust Eesti tervishoiusüsteemis.

Antud ettevõtmisega on võimalik tutvuda Eesti Õdede Liidu kodulehel www.ena.ee/pai

Siinkohal kutsume ka kõiki enda tänaseid koostööpartnereid algatusega liituma ja enda panust andma!

Aitäh, et hoolid!

Capital Milli meeskond

Büroohoones Skyon on veel saadaval viimased pinnad

Me usume keskkonda, mis on eriline ja inspireeriv ja kus viibimine annab võimaluse piiranguteta areneda!

Kuula ja vaata järgi, kuidas videos nähtav härra Juhan  jõudis otsusele, et tuleb kolida just Skyoni büroohoonesse.

https://skyon.eu/

Coop Panga pressiteade: Coop Pank saab Skyoni ärihoone ankurrentnikuks

Tänavu augustis kolib Coop Pank oma peakontori Maakri kvartalis valmivasse uude Skyoni ärimajja. Kolimine suuremale pinnale toetab kodumaise panga kasvuambitsiooni ja võimaldab pakkuda töötajatele kaasaegset, inspireerivat ning energiatõhusat töökeskkonda.

Coop Pangast saab uue Skyoni büroohoone peamine rentnik, kelle ruumid asuvad 26-korruselise kõrghoone esimesel kümnel korrusel. Coop Pank hakkab seal kasutama kokku ligi 3500 ruutmeetrit pinda, mida on ligi kolmandiku võrra rohkem kui panga praeguses peahoones.

„Kodumaise pangana oleme kiirelt kasvamas ja praegused ruumid jäid meile lihtsalt kitsaks. Alates panga ostmisest 2017. aastal oleme igal aastal kasvanud ligikaudu 40% ja loonud viimase nelja aasta jooksul enam kui 130 uut töökohta. Otsisime seetõttu suuremat, kaasaegset, inspireerivat ning energiasäästlikku töökeskkonda, kuhu nii töötajatel kui ka klientidel oleks mugav tulla. Skyoni ärihoone vastas nendele kriteeriumidele kõige paremini,“ sõnas Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink.

Skyoni kõrghoones hakkavad Coop Panga kasutuses olema avarad loomuliku valgusega ruumid. „Sisearhitektid on planeeringus arvestanud nii meie brändi iseloomuga kui ka sellega, et ruumid toetaksid töötajate heaolu. Oleme rõhku pannud puhkealadele, hubastele nõupidamisruumidele ja terrassidele. Asukoht kesklinna ühes tähtsaimas sõlmpunktis ja hoone juures asuvad jalgrattaparklad soodustavad liikumist jalgsi või jalgrattaga,“ selgitas Coop Panga personalijuht Janika Valliste.

Skyoni valiku põhjuseks toob Valliste lisaks hoone asukohale välja kaasaegsuse ja energiatõhususe. LEED „Gold“ sertifikaadi ja B energiaklassiga Skyoni ärihoones rakendatakse kõiki kaasaegseid energiasäästu võtteid, näiteks põhineb kogu maja valgustus LED-tuledel, mis süttivad ja kustuvad automaatselt vastavalt liikumisele. „Kuigi uus büroo on kolmandiku võrra suurem, peaksid näiteks meie küttekulud võrreldes praegusega langema,“ lisas Valliste.

Kolmekordse klaasi ja madala päikesefaktoriga aknad hoiavad ruumide sisekliima talvel stabiilselt soojana ning suvel meeldivalt jahedana, säästes nii kütte- kui ka jahutuskuludelt.

Kogu majas on võimalik mugavalt ja vastavalt oma eelistustele reguleerida temperatuuri, mida hoone automaatike kõige optimaalsemal viisil hoiab. Mitmekordsete filtrite ja CO2-anduritega tagatakse lisaks meelepärasele sisetemperatuurile ka küllaldaselt puhast õhku.

Lisainfo Skyoni kõrghoone kohta: https://skyon.eu

 

Pressiteade: Harku valla uue kaubanduskeskuse ehitus jõudis viimasesse etappi

Capital Milli arendatav Tiskre kaubanduskeskus toob Harku valda sügisest juurde 4800 m2 värsket poepinda, millest lõviosa hakkab kasutama Prisma Peremarket. Ehituse viimasesse etappi jõudmist tähistati äsja Tiskres sarikapeoga.  

Capital Milli partner Tanel Samuel lausus, et tegemist on kogukonnale olulise arendusega, mis toob piirkonda juurde töökohti kui ka häid ostlemisvõimalusiKeskuse rajamise koguinvesteering on ligi 4,5 miljonit eurot. 

Harku vald on hea logistilise asukohaga atraktiivne elukeskkond, mille areng on oluline piirkonna inimestele, aga väärtuslik ka kogu Eestile. Vallas elab ligi 15 000 inimest, kelle jaoks loob keskus oma kodukohas uusi võimalusi ning suurema toidu- ja jaekaupade valiku.  

Keskuse juurde rajatakse ka bensiinijaam ning selle kõrval on veel mitu vaba krunti täiendavateks arendusteks,” ütles ta.  

Samuel sõnas, et tööd kulgevad planeeritud ajakava järgi, mille kohaselt on plaanis keskus avada sügisel. Hetkel on pooleli veel gaasitorustiku ning elektriühenduse rajamine, tänavavalgustite paigaldus, vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldus ning katusetööd, pärast mida saab keskenduda siseviimistlustöödele.  

Ühekorruselise keskuse ankurüürnik Prisma Peremarket avab oma kaupluse 3600 ruutmeetril. Prisma Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul on Tiskre avamine osa Prisma Peremarketi laienemisplaanidest.  

„Meil on heameel uute poodide rajamisega pakkuda tööd nii ehitajatele kui seal töötama asuvatele inimestele. Tiskre Prisma avamine on osa Prisma Peremarketi lähiaastate laienemisplaanidest nii kaupluste arvu kasvatamisel kui klientidele pakutava Prisma püsivalt soodsa hinnataseme ning kvaliteetse ja laia tootevaliku osas.” 

Uus kaubanduskeskus valmib Tiskres aadressil Liiva tee 61. Keskuse ette on juba loodud ka ringtee, mis ehitati välja koostöös Harku valla ja Maanteeametiga. Haljastustööd on planeeritud kevadeks.  

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud kokku investeeringuid koguväärtuses ligi 300 miljonit eurot. 

Sarikapeo fotod (autor Karli Saul): http://bit.ly/Tiskre_CM 

 

Lisainfo: 

Capital Milli partner 

Tanel Samuel 

Tanel.samuel@capmill.eu 

+372 518 7394 

Refereeritud artikkel: Pealinna parima ehitusplatsiga ehitusettevõtja on selgunud

Refereeritud artikkel pealinn.ee lehelt. Viide on nähtav siin

Pealinna parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusettevõtjaks aastal 2020 kuulutati kontrollreidide tulemusel Tallinna Ehitustrust OÜ.

Abilinnapea Kalle Klandorfi sõnul on kontrollreide korrektseima ehitusplatsiga ehitusettevõtja väljaselgitamiseks korraldatud juba alates 2005. aastast.

„Konkursi eesmärgiks on kontrollida ehitusobjektide heakorda, juhtida ehitajate tähelepanu heakorraalastele vajakajäämistele ning välja selgitada parim ja korrektseim ehitusplats,“ rääkis Klandorf. „Heakorrastatud ehitusplatsid vähendavad oluliselt linnatänavatele kantavat pinnast ja ehitusobjektilt lendlevat prahti ning väldivad suures koguses tolmu tekkimist, tagades seeläbi inimestele turvalise, tervisliku ja heakorrastatud elukeskkonna.“

Linna parima ja korrektseima heakorraga ehitusettevõtja selgitas välja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti moodustatud hindamiskomisjon käesoleva aasta kontrollreidide käigus. Tänavu hinnati ehitusobjekte kolmeteistkümnel korral ning komisjon kontrollis kuuekümne ehitusobjekti heakorda. Iga ülevaatuse lõppedes valis komisjon kontrollreidi parima ehitusplatsiga ehitusettevõtja.

Parima heakorraga ehitusplatsi eeskujuks tunnistati Tallinna Ehitustrust OÜ büroohoone ehitus aadressil Maakri tn 30, mida kontrolliti üheteistkümnel korral. Ehitusobjekti territoorium oli ümbritsetud piiretega, objektile oli paigaldatud teabetahvel ehitustöö tegija kohta. Ehitusmaterjalid olid korrektselt ladustatud ning objektilt väljuvatel sõidukitel pesti rehve, et vältida pori kandumist linnatänavale. Naaberkinnistute elanikelt ehitustolmu ja müra kohta kaebusi ei laekunud. Utiliseerimiseks mõeldud ehitusjäätmeid ladustati lühiajaliselt, lenduvad jäägid olid tuule eest kaetud, linnakeskkonda tolmu ja mustust ei kandunud. Jalakäijatele ohutuse tagamiseks Maakri tänaval paigaldati nõuetele vastav ja märgistatud käigurada. Ehitusmaterjale transportiv suur rasketehnika oli paigutatud kitsastes oludes oskuslikult ning kasutusel olid liiklust ümber suunavad skeemid.

Nimetatud asjaolusid arvestades tunnistatigi 2020. aasta parima ja korrektseima ehitusplatsiga ehitusfirmaks pealinnas Tallinna Ehitustrust OÜ.

Alates 2005. aastast on parimateks ehitusobjektideks tunnistatud veel AS Merko Ehitus (2005, 2008, 2013 ja 2018), AS Skanska EMV (2006), OÜ Tarrest Ehitus (2009), OÜ Fund Ehitus (2010), OÜ Astlanda Ehitus (2011 ja 2014), NCC Ehitus AS (2012), Bauschmidt OÜ (2015), Nordecon AS (2016), KMG Inseneriehituse AS (2017) ja Riser Ehitus OÜ (2019).

Hindamiskomisjoni kuuluvad spetsialistid Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametist ning komisjoni töös osalevad inspektorid Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametist.

Video: Skyoni fassaadielementide kokkupanek ja paigaldus

Kõrghoone Skyon kerkib Maakri tänavale ja juba praegu pakub silmailu oma põneva fassaadilahenduse poolest. Kogu fasaad koosneb 898 värvilisest elemendist ning iga elemendi kokkupanemise taga on läbimõeldud ja täpne töö. Oleme tänulikud ettevõttele Fenster, kelle laitmatut tööd saab täismahus imetleda juba uue aasta alguses.
Vaata järgi, kuidas toimub elementide kokkupanek ja paigaldus!
 Vidoe on nähtav siin 

Capital Milli fotokonkurss „Südalinna kõrgustes“

Skyon kutsub Sind osalema fotokonkursil “Südalinna kõrgustes”. See on ainulaadne võimalus Eesti parimatele fotograafidele.

Lubame Sind turvavarustusega 95 m kõrgusele Skyoni ärihoone katusele, kust avaneb suurepärane vaade Tallinna südalinnale. Katusel on Sul võimalik teha lummavaid pilte Tallinna südalinna vaadetest ja Skyoni uuest ärimajast, mis hiljem kaunistavad Skyoni aatriumi.

Zürii valib välja 3 parimat autorit, kes saavad auhinnad (I koht 500 €, II koht 300 € ja III koht 200 € Euronicsi kinkekaardi).

Pildistada on võimalik vahemikus 16.12.2020 – 22.01.2021. Pildistamine tuleb eraldi kokku leppida aadressil skyon@oder.ee Viimane võimalus pildistamiseks registreeruda on 18.01.2021.

Ootame fotosid aadressil: skyon@oder.ee kuni 22. jaanuarini 2021. Võitjad kuulutame välja 28. jaanuaril 2021.

Tingimused: Lisaks vaatefotodele peaks olema kajastatud ka hoone ise või hoone detailid. Saadetud fotofaili lühema külje miinimumpikkus peab olema 2500 pikslit. Fotode kasutamise õigust jagab fotode saatja Capital Milliga. Võistlusele saadetud töid võivad autorid kõikides kanalites jagada. Fotograaf saab võistlusele esitada nii palju pilte, kui soovib.

Refereeritud artikkel: Südalinna värskeima kõrghoone ehitusel on ruumiga lihtne: seda lihtsalt pole

Refereeritud artikkel Postimehest. Link on kättesaadav on siin.

Südalinna värskeima kõrghoone ehitusel on ruumiga lihtne: seda lihtsalt pole

Poole aasta pärast lõplikult Tallinna siluetti kaunistama hakkava Skyoni ehitusele pole pidurit tõmmanud ei koroonapandeemia, olematu ruum ehitusplatsil, keeruline logistika ega eripärased nõuded.

Kui Maakri Kvartalisse kuuluva Tallinna selle kümnendi esimese kõrghoone ehitus oli 2017. aastal veel algusjärgus, ütles arendusprojekti vedanud Jaan Erelt maikuus antud intervjuus, et üks uus kõrghoone kümne aasta jooksul on Tallinna jaoks mõistlik tempo.

Tal ei olnud seekord õigus.

Juba sama aasta oktoobris teatas Capital Mill, et 30 korruseline Maakri kõrghoone saab naabriks 26-korruselise Skyoni. Aasta pärast olid krundil olnud vanad hooned lammutatud ja kopp maasse löödud.

Skyoni konstruktsioon rajati monoliitbetoonist. Ehitustööde peatöövõtja Tallinna Ehitustrusti juhatuse liikme Aigar Kristovaldi kinnitusel läks hoone karkassi valamine algselt paika pandud graafiku kohaselt. Betoonitööde alltöövõtja Ruul Projekt on kogemustega tegija, sai hästi hakkama ning jõulukuu alguseks, 4. detsembriks saavutas Skyon oma maksimaalse kõrguse.

Valdavalt HC Betooni tehastest tarnitud betoonisegu tõsteti kõrghoone ehitusjärgus olevale korrusele kraanaga, kuna betooni nii kõrgele pumpamine pole säärase korruse pindala juures kuluoptimaalne. Ehituse betoonivalu graafik nägi ette, et nädalaga valatakse üks korrus ning ehitaja kinnitusel suudeti sellest ka kinni pidada. Kiiret betoonivalu toetas ka tavalisest kergem ja mobiilsem Dokadeki vahelaeraketis.

Skyoni arendaja, Capital Milli ehitusjuht Silver Neemelo kinnitab samuti, et ehitaja on graafikus püsinud väga hästi. Ta toob välja hoone maa-aluse osa ehitamise, kus läheb tavaliselt palju aega ja mille ehituse ajakulu on raskem planeerida.

„Skyonil on projekti kohaselt maa all kaks korrust, mille ehitamiseks oli vaja teha 12 meetri sügavuses väljakaevet, teostada kahes kihis toestusi, paigaldada vaiad. See oli siin väga ajamahukas töötsükkel ning hoone nulli jõudmine võttis aega pea aasta.“

Kõrghoone Skyon

Soe talv ja koroona

Kui eelmise hooaja erakordselt pehme talv andis kõrghoone ehitamiseks mõnevõrra soodsamad olud, siis kevadel alanud koroonakriis mõjus mõistagi omakorda pidurdavalt.

„Ajagraafikus saime koroona tõttu kolm-neli kuud pihta,“ tunnistab Neemelo ning lisab et toimus see peamiselt seetõttu, et välismaa materjalitarned peatusid. Viirushaigust ennast võeti ehitusobjektil osaliste kinnitusel väga tõsiselt ning tänini pole haigestumise tõttu suuri tööseisakuid koroona tõttu olnud, isegi aprillis käis platsitöö tasapisi edasi.

„Ehituses on vähe objekte, mis lõpevad täpselt sellel ajal, mis alguses kokku lepitud,” selgitab Neemelo. „Kuna ehitajal oli ehitusperiood – kaks aastat väga täpselt välja timmitud, on seda tagasi teha nüüd väga keeruline,” ütleb ta, vihjates, et antud hetkel objektiivsetel põhjustel ollakse ehitaja suhtes leebed ning kaotatud aja tagasi tegemist ei nõuta. Mehed selgitavad, et koroona tõttu tekkinud mahajäämus on mõjutanud eelkõige sisetöid, nii et jaanuari plaanitud fassaaditööde lõpetamine toimub kõigele vaatamata graafikujärgselt.

Pinda renditakse juurde

Tallinna Ehitustrust kasutab objektil usaldusväärseid alltöövõtjaid, kellega seob juba varasemast edukas koostöö. Objektil on töö toimunud ligikaudu 80 töömehega ning hakkama tuleb saada ühe tornkraanaga.

Ruumipuuduse tõttu on ehituse ajaks naaberkruntidelt maad juurde renditud ladustusplatside ja soojakute tarvis. „Ruumiga objektil on lihtne – seda pole. Objektimeeskond tegeleb logistikaküsimuste lahendamisega igapäevaselt ja senini on kõik on kõik sujunud,” vahendab Aigar Kristovald meeskonna kokkuvõtet. „Kinnistu suuruseks on natuke üle 1000 m2 ja see ehitatakse praktiliselt 100% protsenti täis. Ega siin rohkem ruumi ei olegi,“ lisab Neemelo.

Suuremahulised veosed teostatakse vajadusel korral öösel, näiteks ainuüksi nelja uue põlvkonna Kone lifti kohale transportimiseks läheb 16 rekkat.

Ilmselgelt on öötöö kallim päevasest ning naaberkrundi rentimine samuti – kuidas lisakuludega toime tullakse? „Eks ehitaja planeerib oma tegevust enne eelarve koostamist ja lepingu sõlmimist, võttes arvesse logistilised nüansid ja muu vajaliku,” sõnab Neemelo vastuseks, mille peale Kristovald tunnistab, et vastavad eelarvelised arvutused said Tallinna Ehitustrustil tehtud eelnevalt „enam-vähem täpselt“.

„Logistikaga oleme suutnud arvestada üsna täpselt, aga lisapinna rendimaksumus on suhteline, see tuleneb naabritest,” viitab ta küsitud hinna suhteliselt kõrgele tasule.

Hoone tehnilised andmed

Fassaadielemendid Eesti tootjalt

Skyoni fassaadil jäävad kolmnurksed aknad vahelduma värviliste osadega, tulemuseks on diagonaalidest moodustuv omapärane võrgustik, kuhu paigaldatakse 4,4 kilomeetri jagu LED valgustusribasid. Neemelo tunnistab, et fassaadi optimaalse tumm- ning klaasitud osade vahelise tasakaalu otsimine ei olnud lihtne ülesanne ning võttis arendajatelt ja arhitektidelt palju töötunde – tulemuseks olev suhe 50/50 on kompromiss avarama vaate pooldajate ja energiakulude kokkuhoidjate vahel, kuna kaalumisel oli nii 60% kui vastupidiselt, kõigest 40% klaasosaga fassaadilahendused.

Fassaadielementide tootmine toimub Fenster Alumiinium tehases Eestis. Fassaadimaterjali tarnijaks on omakorda Schüco Eesti, kes teeb materjali osas pidevat järelvalvet nii tehases kui platsil. Mehed tunnistavad, et lisasilmad kuluvad ära, sest elementide korrektne paigaldamine koosneb suurest hulgast nüanssidest, mida tuleb järgida ning vigu mõistagi vältida.

Kokku paigaldatakse fassaadielemente ühele hoonekorrusele 35. Kuna need pannakse kokku Schüco alumiinium element-süsteemis, siis Schüco kui kolmas osapool koostab elementide valmistamiseks tööprojekti ning annab juurde muu tootmiseks vajaliku praktilise teabe. Esialgu käis valminud elementsüsteem katsetusel ka Saksamaal katsetehases, kus kontrolliti valmistatud toote vastavust nii standardist tulenevatele nõuetele kui ka ilmastikuoludele. Elementide paigaldust objektil viiakse läbi vintsiga, mille abil lastakse esialgu paar korrust kõrgemale tõstetud element paika.

BIM hoiab tehnoruumid optimaalsena

Nagu paljudel uutel ärihoonetel, paigaldatakse ka Skyonisse automaatikasüsteem, mis võimaldab tagada hoone tehnosüsteemide ökonoomse ja operatiivse juhtimine, kontrollides hoone kütmist, ventileerimist ja jahutamist. Kõik eriosad saavad liidetud ühtsesse süsteemi, et neid saaks jälgida ja juhtida, hoides hoolduskulusid võimalikult väikesed ning energiakulud võimalikult minimaalsed, kaotamata sealjuures sisekliima kvaliteedis. Avalike ruumide ja üldkasutatavate alade tuled hakkavad Skyonis töötama liikumisanduritega, koosolekuruumid ja avalikud alad saavad varustatud nutikate CO2-anduritega, mis vastavalt vajadusele reguleerivad õhu sissepuhet.

Kõnealune haldussüsteem sisaldub hoone üldprojektis, mille kohta ehitaja viib läbi hanke, et leida selleks tööks parim töövõtja. „Kindlasti toimuvad selle käigus ka täpsustused, aga suures plaanis on automaatikasüsteem valmis projekteeritud,“ sõnab Neemelo. Hoone tehnolahendused peavad olema võimalikult kaasaegsed ka seetõttu, et Skyonile soovitakse saada ka rahvusvaheliselt tunnustatud LEED Gold sertifikaati.

Küsimusele, kuidas on ehitaja suutnud leida reaalsed lahendused tehnosüsteemide paigaldamiseks ja mahutamiseks hoonesse, vastab Kristovald selgitades, et kui hoonet projekteeritakse, siis rentnikke seal esialgu ei ole. „Kui nad tulevad, tekivad paratamatult ka uued ruumi- ja siselahendused ning protsess hakkab uuesti peale, nii et see töö on paratamatu.“

„Nii nagu iga hoone juures, on ka Skyonis väga oluline just kasulik pind ning seega on tehnosüsteemide jaoks vajamineva pinna välja arvutamine projekteerimise ajal olnud oluline töö. Kuna oleme projekteerinud Skyoni BIM mudelis, mis annab kohe algselt võimaluse aru saada ruumide vajalikest suurustest, siis tegelikult on ventilatsiooni ja jahutussüteemide tehnoruumid Skyoni ehitusprojektis väga optimaalselt lahendatud.”

Joonised otse mudelist

Capital Mill saab eriti rahul olla faktiga, et juba käesoleva aasta oktoobriks olid rentnikud täitnud kolmveerandi Skyoni pindadest ning neid ruume ehitatakse juba vastavalt konkreetsetele soovidele. Kui vajatakse mitut korrust, saab need omavahel sisekeerdtreppidega ühendada.

Neemelo selgitab, et üürniku vaatenurgast ehitatakse Skyonit kui rätsepatoodet, kus saab vastavalt oma vajadustele ja soovidele muuta rendipinna ruumilahendust ning teatud piirini ka tehnolahendusi. „See baseerub Capital Milli müügimeeskonnal, kes üürniku küsimuse peale teeb väga konkreetse ja detailse pakkumise, mis näitab ära võimalused,“ sõnab Neemelo. Samas ei taha ta vastata, mis on keskmine rendihind Skyonis. „Eks konkreetne üüripakkumine tekib just selle detailse pakkumise järel. Kuigi need suurusjärgud on kõikidel konkurentidel ühesugused.“

Mis puutub küsimusse, mida erilist ja keerulisemat on ehitajale toonud asjaolu, et ehitatakse kõrghoonet, toovad ehitajad esmalt esmalt välja inimliku faktori. Kõrghoone ehitusel on kriitiline üles jõudmise aeg – peab mõtlema kõik protsessid kaks korda täpsemalt läbi kui mõnekorruselise hoone puhul. Töödejuhi roll, kes töömehele nädalase tööplaani paika paneb ning materjali planeerib, on väga tähtis.

Projekteerijad-insenerid

Arhitektid: KOKO Arhitektid(Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Maia Grimitliht)

Sisearhitektuurne osa: Raili Paling, Liina Kittask

Konstruktsiooniprojekt: OÜ Neoprojekt

Eriosade projekteerija: Bi Inseneribüroo OÜ

Tugev- ja nõrkvoolu projekteerija: Melior Projekt OÜ

Automaatikasüsteemide projekteerija: Ed Insenerid OÜ

Capital Milli projekteerimise projektijuht: Reet Kalmet

Päästeameti järelvalve: Vassil Hartšuk

Lisaks nimetab objektimeeskond objektijuht Sven Rummi juhtimisel tavapäraselt raskeks ka erisoade torustike ja kommunikatsioonide ristumisi, et klient saaks oma ruumikõrguse just sellise, nagu ta on soovinud. Mõistagi on siin palju kasu mudelprojekteerimisest. „Paljudel alltöövõtjatel on töömeestel endal mudel juba alla tõmmatud ning teevad tööd juba selle abil. Kui veel 10 aastat tagasi oleks selline töö organiseerimine valmistanud probleeme, siis tänaseks on vastav tarkvara läinud nii laialdasse kastusse, et saadakse hakkama,“ kinnitab Aigar Kristovald. Ta rõhutab, et kui 3D joonise vaatamise tarkvaraga jääbki keegi alltöövõtjatest hätta, siis objektimeeskond aitab alltöövõtjal leida ning alla laadida vajaliku tarkvara ning nad saavad jooniseid ja ristumisi vaadata vajadusel ka telefonis.

Lõppeva aasta viimased kuud on olnud Skyoni ehitusel intensiivsed – kui ülemistel korrustel toimus veel konstruktsiooni valamine, paigaldati sellest kümme korrust allpool fassaadielemente, millest omakorda neli-viis korrust allpool toimusid juba sisetööd.

Ehitust läbi viiva Tallinna Ehitustrusti jaoks on Skyon mahult seni suurim hoone ehitada, samas on toeks Ehitustrusti kontserni kogemused ning pädevus Tartust. Nii Aigar Kristovald kui Silver Neemelo kinnitavad koostöö sujumist ehituse ajal. „Oleme Tallinna Ehitustrustiga paar tööd teinud varem Peterburi maanteel Tallinnas ja sealt jäi hea kogemus kvaliteedist, ajagraafikust kinnipidamisest ja tulevaste üürnikega suhtlemisest, nii et kui hinnapakkumine oli konkurentsis, ei olnud nende välja valimise osas palju kahtlusi,“ selgitab Neemelo.

Lõpetuseks ütleb ta hoone üldmaksumuse kohta, et „oma 25 miljoniga peab ikka arvestama, et sellist hoonet teha”.

Refereeritud artikkel: Kõrghoone arendaja: kvaliteetsele büroopinnale nõudlust jagub

Refereeritud artikkel Postimehest. Link on kättesaadav siin

Kõrghoone arendaja: kvaliteetsele büroopinnale nõudlust jagub

Tallinna südalinna Maakri tänavale kerkiva Skyoni ärihoone ehitus on jõudnud maksimaalse kõrguseni, 95 meetrini. Kuigi see on mõne aasta jooksul piirkonnas juba teine kõrghoone, on Capital Milli juhi Igor Mölderi sõnul nõudlus kvaliteetse büroopinna järele suur vaatamata tihedale konkurentsile.

26-korruselisest ärihoonest, mille projekti kogumaksumuseks kujuneb umbes 25 miljonit eurot, on praeguseks lepingutega kaetud 80 protsenti üüripindadest, kuigi ehituse lõpuni on jäänud üle poole aasta.

«Alguses plaanisime pakkuda väga paindlikke lahendusi just väikse ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tundus, et sedalaadi huvi oli turul olemas, arvestades, et häid, väiksemahulisi pindu tuleb kesklinnas tikutulega taga otsida,» rääkis Capital Milli tegevjuht Igor Mölder. «Reaalsuses on siiski huvi üles näidanud just suuremad ettevõtted ning nende osas võiks välja tuua kolm segmenti: finants- ja IT-ettevõtted ning äri- ja investeerimisnõustamine.»

 

Tema sõnul ei suuda paljud üürnikud projekti algfaasis enda otsust langetada, kuna soovitakse näha valmis hoonet, käia majas ringi ja tunnetada kogu õhkkonda ja piirkonda. «Selle kogemuse baasilt tulevad ka lõpuks kiiremad otsused. Täna võime öelda, et oleme end hästi positsioneerinud: maja üürnikega kaetud, finantseerimine paigas ja nüüd on meie töö vaid maja lõpuni ehitada,» lisas Mölder.

Huvi kvaliteetse pinna järele suur

Kuna Skyon valmib järgmise aasta suvel, tähendab see, et lühikese ajaga valmib südalinnas kolme aastase vahega kaks kõrghoonet. Optimaalne tempo on üks torn kümnendis, on üleaedse Maakri kvartali rajaja Olav Miil öelnud. Kas nii paljudele büroopindadele südalinnas üldse ruumi on?

Mölder arvab, et ruumi uute projektidega turule tulemiseks on piisavalt, küsimus on vaid selles, mis kontseptsiooniga. Teada on, et EBS plaanib elamutorni, Kapitel arendab Liivalaias bürookompleksi ning Fausto plaanib Skyoni kõrval olevat hoonet renoveerida ja tekitab seeläbi samuti juurde büroomahtu.

Capital Milli kogemus on näidanud, et huvi kvaliteetsete pindade järele on päris suur ning seda vaatamata asjaolule, et konkurents üle Tallinna, büroode osas, on väga tihe. Möldri sõnul võib siinkohal eraldi vaadata südalinna piirkonda, kuhu pole pikki aastaid arendatud midagi silmatorkavat ja uuenduslikku.

«On tunda, et turul toimub vaikimisi ümberjagamine, kuna tööandjad soovivad üha enam tagada enda töötajatele paremaid töötingimusi. Esmajoones soovitakse vana pind vahetada uue ja kaasaegse vastu,» ütles ta. Samas ei pruugi selle soovi realiseerimise absoluutkulu koos kommunaalidega kõrgem olla, kuna vanemas majas saab küll väiksemat ruutmeetrihinda, kuid selle kõrval on oluliselt kõrgemad muud kõrvalkulud.

«Meil olid selleks aastaks väga selged eesmärgid püsitatud,» vastas Mölder küsimusele, kuidas viirusekriis Capital Milli tegevust mõjutanud on. «Algne ehmatus ja teadmatus olid muidugi suured, kuid peab ütlema, et kartsin suuremat mõju, kui see tegelikult reaalsuseks sai.»

«Mobiliseerisime oma jõud üsna kiiresti, alustasime koheselt pankadega ja üürnikega suhtlemist ning teadsime, mis segmendid võivad esimese hooga kõige enam pihta saada,» sõnas ta.

Möldri sõnul oli Capital Milli üürilaekumiste langus teises kvartalis umbes 6 protsenti, kolmandas kvartalis jõuti nulli ja neljandas ollakse juba väikeses plussis. «Meie põhitegevusele on mõju olnud suhteliselt minimaalne.»

Kui ärikinnisvara ringkondadest kostis juba mõni aasta tagasi hääli, et Tallinna müüakse suisa kvartalite kaupa, siis Capital Mill pole müügipakkumiste suurenemist näinud.

Riik võiks ärikinnisvarast kaarega ümber minna

«Need projektid, mis enne koroona algust olid passiivselt või aktiivselt müügis, tundub, et nende omanikud mängisid oma plaanid ümber ja tegid pausi. Öelda, et näeme massilist pakkumist turul ja keegi püüab väljuda, seda ma ei julgeks. Suuremad tegijad, fondid, on väga aktiivsed ja lisaks on ka erainvestorite aktiivsus tavapärasest kõrgem,» rääkis ta.

«Julgen väita, et müügil ja pakkumises on täna siiski vähe objekte. Kui turule tekib hea kaup, siis sellele leiab alati kiirelt ostja. Ka praegusel hetkel otsivad inimesed oma rahale kasutusotstarvet,» lisas Mölder.

Capital Mill oli üks neist kinnisvarafirmadest, mis pöördus valitsuse poole seoses valitsuses vastuolulise otsusega anda Porto Franco arendusele laenu. Kas endil ei tekkinud mõtet Kredexilt laenu taotleda või peaks riik ärikinnisvarast kauge kaarega ümber minema?

Suures pildis ei peaks riik üldse sekkuma, see on selge, ütles ta. «Antud otsustega luuakse ebaterve konkurentsiolukord ning see oli ka meie pöördumise sisuks. Riigipoolsed toetusmeetmed peaksid kehtima kõigile ühtsetel alustel ning mingite turuosaliste eelistamist ei tohiks olla.»

Samas nõustub ta teiste ehitussektorit elavdavate meetmetega. On ju majandus- ja taristuminister Taavi Aas märkinud, et majandustsükli madalseisus tehtud riigiinvesteeringud annavad pooleteistkordse efekti võrreldes tõusufaasis tehtuga, lisaks elavdab pea veerandit kogu majandusest.

Kriis võib kesta paar aastat

«Kriisi ajal peaks riik rohkem investeerima. Heaks näiteks on siinkohal Skandinaavia riigid, kus rasketel aegadel hakkab riik jõuliselt investeerima taristusse: teed, sillad, kõikvõimalikud objektid, mis loovad tulevikuks mingit väärtust,» sõnas Mölder. «Päeva lõpuks sa mitte ei jaga lihtsalt raha, vaid lood väärtust. See raha jõuab kaudselt igal juhul reaalmajandusse ning inimeste tarbimisse.»

Koroonat puudutav olukord on tema hinnangul natuke teistsugune. «Oleme riigina proovinud aidata neid ettevõtteid, mis said otsese löögi pandeemia tõttu, näiteks toitlustus, turism ja lennundus. Siin on oma loogika olemas. Mõnede suuremate ettevõtete toetamine oli ka arusaadav, kuna nende pankrotistumine oleks riigile toonud suuremat kahju,» ütles Capital Milli juht, kelle sõnul peaks majanduse stimuleerimisel rääkima rohkem investeeringutest ja seda veel eriti tänases keerulises olukorras.

Kuidas näib olukord ärikinnisvarasektorist vaadates – kas ees ootab tuumatalv ja ootame kevadet, mil vaktsiin kättesaadav ja kindlustunne parem?

«Ma ei arva, et see on kriisiolukorra lõpp. Tuleb olla valmis, et see on meie reaalsus järgmised paar aastat ning pihta saanud segmentide jaoks pole see olukord veel kaugeltki lõppenud,» sõnas Mölder. «Kevadel riik toetas ning ettevõtted kasutasid oma viimased säästud, et pinnal püsida. Eks järgmisel aastal ole näha, kes pinnale jäid ja kes pidid siiski uksed sulgema. Kaotajaid on palju, see on selge.»

Tööjõuga endiselt suur mure

See tähendab, et võimalik on suurem konsolideerumine, kuna rasketel aegadel tugevamad võtavad nõrgemad üle või hõivavad vabanenud turuosa. Skyoni arendaja sõnul on see kompromisside küsimus: tulud on heitlikud, aga kulud konstantsed. Probleem tekib siis, kui tulusid peale ei tule, aga arveid on vaja maksta. Mure ja sellest tulenev teadmatus teeb oma töö.

Mõni aasta tagasi, kui ehitusturg buumis, ütles Igor Mölder kinnisvarakonverentsil, et häid ehitajaid on raske leida, ehitushinnad muudkui tõusevad ning ehitusplatsile satub sageli ka töötajaid, kes ei oska müüri laduda ega pahteldada. Kas koroonakriis on praeguseks olukorda muutnud?

Möldrile meenutab nüüd naerdes, et oli tookord liiga järsk ja unustas, et ajakirjanikud saalis on. «Tegelikult ma ei öelnud midagi valesti, kui tuletad meelde, siis ehitushindadega nii ka läks,» räägib ta.

«Ütlesin ka tookord, et pange rihmad kinni, ehitushinnad lähevad üles! Nii toona ka juhtus. Riigis tervikuna on tööjõuga väga suur mure, eriti just praeguses olukorras, kus oleme koju saatnud väga palju lihttöölisi.»

Ta leiab, et ehitusettevõtjatel pole ka kukkunud ehitusmahtude juures väga kerge kvalifitseeritud tööjõudu leida.

«Mõnes ehitussegmendis näeme isegi 10-protsendilist langust, aga näiteks elamuarenduses on hinnad jäänud jätkuvalt samaks. Muutused on väga marginaalsed ning suheldes ehitajatega pole ka kuulda, et hinnad oluliselt langema hakkaks,» selgitas Mölder.

Majanduslikku olukorda arvestades on üleüldine palgasurve jäänud väiksemaks, kuid teatud segmentides, kus on vajalik spetsiifilisem kompetents, on surve jätkuvalt olemas, lisas ta.

Capital Mill ja Skyon

Kinnisvara arendamise, haldamise ja juhtimisega tegeleva Capital Milli asutasid 2008. aastal Igor Mölder ja Marko Kull, omanike ringi kuulub ka Tanel Samuel.

Möödunud aastal kasvas ettevõtte käive 51,3 protsenti, 6,5 miljoni euroni. Puhakasum kerkis pea 74 protsenti, ligi 3,6 miljoni euroni.

Capital Mill investeerib Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse, praegu on käsil veel näiteks kaubanduskeskus Harku vallas ning UNUM-nimeline büroohoone Vilniuses.

Skyoni ehitus algas 2019. aasta veebruaris ning hoone valmib 2021. aasta suveks. Kokku on majas üüripinda 8400 ruutmeetrit ning väiksemate büroode suurused algavad 34 ruutmeetrist.

Pilvelõhkuja autoriks on KOKO arhitektid.