Capital Mill logo

  • et

Pressiteade: Lasnamäele rajatav mastaapne vee- ja spordikeskus sai nimeks Triton

Lasnamäele Varraku tänavale rajatava vee- ja spordikeskusele väärika nime leidmiseks korraldasid arendaja Capital Mill ja Tallinna linn avaliku nimekonkursi, kuhu esitati 1500 nime. Konkursi tulemusena saab keskuse nimeks Triton. 

Lasnamäele 2024. aastal valmiv vee- ja spordikeskus saab lisaks olümpiamõõtmetes ujulale ka vee- ja saunakeskuse, universaalse pallimängudeplatsi, majutusasutuse ning aeroobika- ja jõusaalid. Kavandatud hoone ruumiline programm keskendub sporditegevustele – nii valmib näiteks olümpia standarditele vastav ujula 50-meetrise basseini ja 400 kohaga tribüüniga.

Avaliku nimekonkursi korraldamise eesmärgiks oli leida vee- ja spordikeskusele meeldejääv ja lühike nimi, mis sobiks keskuse tegevusega ja oleks keskuse brändi tekkimise aluseks. Esimesele kohale valiti nimi Triton, mida pakuti lausa kahel korral (autorid Merike Turja ja Anneli Orgusaar), teisele La Vee (autor Triin Künnapas) ja kolmandale kohale Helios (Keiu Silm).

Capital Milli arendusjuhi Tanel Samueli sõnul oli nimekonkurss üle ootuste edukas. “Ligi 1500 pakutud nime näitab, et inimestele läheb oma kodukandi areng korda ja nad on selle nimel valmis kaasa mõtlema. Harrastajatele kui ka tippsportlastele sobilik vee- ja spordikeskus saab olema võimas ja kaasaegne spordisõprade keskus, mis rikastab oluliselt piirkonna aktiivse vaba aja veetmise võimalusi,” lausus ta.

Tanel Samueli sõnul väljendub Tritoni nimes Vana-Kreeka mütoloogia järgi Poseidoni ja Amphitrite poeg ja merede prints. “TRI” tähistab aga kreeka ja ladina keeles kolme, just nagu uues keskuses saab olema kaetud kolm valdkonda: ujumine, pallimängud ja meelelahutus.

Konkursi esikolmiku ja võitja selgitas välja žürii, kuhu kuulus keskuse arendaja Capital Mill OÜ kaks esindajat ning Tallinna Linnavaraameti ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja. Auhindadega toetas ettevõtmist Mustamäe Elamus Spa, Arena ujumistarvete ametlik maaletooja Proswim ning omalt poolt pani mitmeid meeneid välja Tallinna linn.

“Lasnamäe vee- ja spordikeskuse rajamine on kohalike poolt oodatud samm, mis märkimisväärselt mitmekesistab ja parandab vaba aja veetmise- ja sportimisvõimaluste valikut Lasnamäel ja toob meie linnaossa rahvusvahelisel tasemel spordivõistlusi. Mul on äärmiselt hea meel, et Tondiraba Jäähalli ja Tondiraba pargi kõrvale kerkiv Tritoni vee- ja spordikeskus kujuneb Lasnamäe uueks tõmbekeskuseks,” ütles Lasnamäe linnaosavanem Vladimir Svet.

Tritoni ehitus algab 2022. aasta septembris. Lisaks 50-meetrisele basseinile luuakse keskusesse ka 25-meetrine soojendusbassein. Ujula juurde ehitatakse veel kahe väljakuga spordisaal koos teenindusruumidega, spordiklubide ruumid ning vee- ja saunakeskus koos vajalike teenindusruumidega. Vee- ja spordikeskuse kõrvale, aadressile Varraku tn 14b tuleb ujulat ja kogu kvartalit teenindav avalik parkla.

Tondiraba jäähalli kõrvale rajatava vee- ja spordikeskuse aluseks on kontsessioonileping, mille alusel linn sõlmis Capital Mill OÜga hoonestusõiguse.

Vaata lähemalt rajatava vee- ja spordikeskuse lahendust: (allikas Capital Mill OÜ): https://www.dropbox.com/s/0kkkuu2r54hlqy3/V14_2.mp4?dl=0

Lisainfo:

Tanel Samuel 

Capital Mill OÜ

tanel.samuel@capmill.eu

+372 518 7394

Skyoni avapeo videokokkuvõte

Skyoni pidulikust avamisest on möödunud täpselt kuu aega! Seega täna on hea päev jagada teiega avapeo kokkuvõtet ja tõdeda, et oli see vast pidu!

Jeruzales keskus Leedus sai rohemärgise!

Rõõmuga anname teada, et meie porfellis olevat hoonet on taaskord tunnustatud!

Leedus asuv Jeruzales kaubanduskeskus on saanud rohemärgise BREEAM Excellent, mida annab välja sõltumatu osapool Building Research Establishment (BRE). Tegu on esimese kaubandushoonega Leedus, mis on pälvinud sellise tunnustuse lähtuvalt uutest kvalifitseerumise tingimustest.

Teadaanne: Papiniidu Arendus OÜ kuulutab välja arhitektuurikonkursi

Papiniidu Arendus OÜ kuulutab välja arhitektuurikonkursi mis algab 27.09 kell 10.00 ning lõpeb 26.11.2021 kell 15.00.

Tegemist on avalik- kutsutud ühe – etapilise visioonivõistlusega.

Võistluse objektiks on kinnistu Papiniidu tn.50, Pärnu, 62513:715:7710, 8759m2, hoonestuse (vt. võistlusülesanne) arhitektuurne visioon, mis sobitub parimal viisil keskkonda ning moodustab olemasoleva hoonestusega ühtse kompleksi.

Võistluse eesmärgiks on kinnistu hoonestamiseks ja arhitektuurse terviklahenduse visiooni saamine detailplaneeringu koostamiseks. Võistlustöös tuleb anda lisaks ka  terviklik väliruumi s.h. haljastuse lahendus.

Võistlustingimused ja alusdokumendid saab alla laadida www.bauhub.ee projektipangast. Jooniste allalaadimiseks ja projektipanga ajutise kasutusõiguse saamiseks saata Reet Kalmeti e-mailile, reet.kalmet@capmill.eu, kontaktisiku nimi ja meiliaadress.

Igor Mölder: paljud ehitusprojektid võivad sel aastal takerduda

Refereeritud artikkel Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2021/09/06/igor-molder-paljud-ehitusprojektid-voivad-sel-aastal-takerduda

Tallinna linnasüdamesse uue kõrghoone ehitanud Capital Milli kaasomanik Igor Mölder kontoripindade kadumist ei ennusta ja lubab peatselt ettevõttega seotud börsiuudist.

Tallinna kesklinna, pealinna niinimetatud finantsrajooni, on kerkinud uus kõrghoone. 26-korruselise Skyoni hoone üks peamisi rentnikke on Coop Pank, mille nimi ilutseb uue hoone nime kõrval pilvelõhkuja katusel. Viimased kaks korrust on hõivanud Capital Mill, kellele Skyon kuulubki.
Delovõje Vedomosti vestles Capital Milli kaasomaniku Igor Mölderiga.

Uue kohaliku pilvelõhkuja ehitamine oli pandeemia alguses täies hoos, mistõttu see valmis kolm kuud hiljem. Kuid see ei olnud Capital Milli kaasomaniku ja veel hiljutise juhi Igor Mölderi sõnul kõige tõsisem proovikivi. Kogu ehitussektor elab praegu üle raskeid aegu, mis võib kaasa tuua juba käivitatud projektide peatamise.

Mölder rääkis ka uue hoone maksumusest ja selle tasuvusajast, ärikinnisvara suundumustest ning vihjas ka ettevõtte börsiplaanidele.

Skyoni ehitamise ajal puhkes pandeemia. Kui palju on see teie plaane muutnud?
Pandeemia mõju osutus üsna märkimisväärseks. Avasime hoone kolm kuud (plaanitust – toim.) hiljem. Pandeemia alguses vähenes võimalike rentnike nimekiri nullilähedaseks, kuna paljud lükkasid oma otsused edasi. Kuid selleks ajaks olime juba mitu lepingut sõlminud, sealhulgas Coop Pangaga, nii et stress polnud niivõrd suur. Ja juba 2020. aasta sügisel naasesime läbirääkimiste juurde potentsiaalsete klientidega. Täna on hoone täielikult välja renditud. Asjaolusid arvestades on see lihtsalt suurepärane tulemus.

Kuid suurim probleem, mida keegi ei osanud ette näha, oli olukord ehitussektori hinnatõusuga. Lisaks kannatab see nüüd ka tööjõu ja materjalide puuduse käes. Meil oli peatöövõtjaga (Ehitustrust – Skyoni hoone ehitamise peatöövõtja – DV) sõlmitud leping ja loetletud raskused olid peamiselt peavaluks talle, kuid selles projektis oleme ka ise väga aktiivsed, seega lahendasime probleeme koos. Ent kui ehitusmaterjalid kallinevad 40, 50, 100 protsenti, tekivad tõsised raskused.

Ja veel üks probleemidest on tööjõud, mida on katastroofiliselt puudu. Sellega seoses tekib déjà vu: 2008. aastal tundis iga väiksemgi professionaalne ehitaja end jumalana.

Peate silmas kriisieelset 2008. aastat?
Jah. Nüüd on lugu sarnane. Töötajate vastutustunne langeb, nad teavad, et tellijal pole alternatiivi. Täna tuleb see probleem kiiresti lahendada riigi tasandil. Suur hulk ukrainlasi ja valgevenelasi lahkus ega ole tagasi tulnud.

Riik peaks põhimõtteliselt ainult piirid avama?
Avama piirid ja suurendama tööjõukvoote.

Kui palju on kõiki neid sündmusi arvesse võttes muutunud projekti eelarve?
See on ilmselgelt kasvanud, aga ma ei oska öelda, kui palju. See hoone ei toonud peatöövõtjale tulu. Teisest küljest on see meie kõigi jaoks staatuse projekt.

Kas saan õigesti aru, et peatöövõtja võttis pandeemia kõrvalmõjude põhilise löögi enese peale?
Muidugi ei olnud neil kerge. Aga me tulime vastu, otsisime erinevaid võimalusi. Usume, et tihe suhtlus peatöövõtjaga viib lõppkokkuvõttes parema tulemuseni kui lepingutingimuste tähenärijalik meeldetuletamine.

Kui palju maksab sellise hoone ehitamine Tallinna kesklinna?
Üle 25 miljoni euro.

Millist tasuvusaega ootate?
Ma arvan, et umbes seitse-kaheksa aastat.

Väga hea!
Kuid tuleb aru saada, et see on arendusprojekt. Võtsime eelarvelisi, tehnilisi ja rentnikega seotud riske. See tingib turupreemia. Siiski ei saa siin rääkida mingist kosmilisest marginaalist. Pean silmas hoone ehitamise omahinda ja turuhinda. Me ei kuulu nende arendajate hulka, kes ehitavad müügiks.

Meil on turul erinevaid tegijaid. Müügiks tähendab seda, et võetakse minimaalne eelarve ja ostja elab pärast probleemidega. Kui ehitame, siis ehitame enda jaoks ja peame ise selle hoonega elama. Kui hästi ehitada, on kommunaalkulud madalad, täiendavat CAPEXi rida (kapitalikulud – DV) ei tule ja üürnikud on rahul. See on meie jaoks oluline: parem investeerime natuke rohkem kui vähem.

Isegi LEED Platinum sertifikaadi saamine on uskumatult raske protsess. Eksperdid töötavad koos meiega projekti algusest peale, viivad selle lõpuni ja kontrollivad kontseptsiooni, tehnilisi lahendusi, materjalivalikut, siseviimistlust ja haljastust, parkimistingimusi…100 punktist tuleb koguda 85 või 90. Sellise sertifikaadi olemasolu on omaniku ja üürniku jaoks uskumatu väärtus. Näiteks ettevõtted nagu Microsoft ja Google ei võta isegi ilma selle sertifikaadita hooneid arvesse.

See on meile veel uus, kuid me kõik liigume selles suunas. Praegu kaalume isegi võimalust analüüsida oma portfelli, et teha meie hoonetele võimalikult palju selliseid sertifikaate.

Kas see võimaldab teil renti tõsta?
Küsimus pole alati rendis. Sertifikaat mõjutab otseselt hoone likviidsust, sest investeerimisfondid on tänapäeval seda tüüpi tõendite olemasolu suhtes väga tundlikud.

Kas Skyon on ehitatud täielikult Capital Milli rahaga?
Jah. See on meie lapsuke, meie ajalugu. Viimastel aastatel oleme muutunud täiesti isemajandavaks, meil on oma projektid.

Kui vaadata kaht börsiettevõtet – EfTENit ja Baltic Horizoni –, siis vaatamata sellele, et need ettevõtted tegutsevad samas sektoris, liiguvad nende aktsiahinnad vastupidises suunas. See on osaliselt tingitud nende portfellidest. Millisesse suunda teie liigute?
Meil on vedanud, et meie portfellis ei ole pandeemia suhtes tundlikke segmente, nagu hotellid, restoranid, suured kaubanduskeskused. Tegeleme logistikaga, mille järele on praegu suur nõudlus, meil on jalutuskäigu kaugusel kauplused, büroohooned ja tootmine. See on aidanud meil pandeemia väga väärikalt üle elada, rendiraha kogumine langes vaid 3–4 protsendi võrra.

EfTEN ja Baltic Horizon on kaks erinevat tegijat, kellel on täiesti erinev käekiri ja lähenemine ettevõtlusele. Sellepärast on neil nii erinevad tulemused.

See tähendab, et aktsiahindade liikumine eri suundades pole juhus?
Absoluutselt mitte!

Kui arvestada uusi suundumusi ja võimalusi paljude protsesside kaugjuhtimiseks, siis mis teie arvates kontoripindu ees ootab?
Kõik need kaugtöö suundumused olid pandeemia ajal väga populaarsed. Ma ei ole selle lähenemisviisi suur pooldaja. Arvan, et inimene on ennekõike sotsiaalne: tal on vaja suhelda, vaielda, ennast väljendada.

Mul on kodus suurepärased töötingimused, kuid ma ei suuda seal keskenduda, sest õhkkond ei eelda seda. Ja tõhususe langus on kolossaalne. Seda on raske mõõta, kuid tunde järgi on nii. Ka mul on kolleege, kellele meeldib kodus töötada, see sobib neile, kuid neid on 10–15 protsenti. Ja praegu näeme, et enamik inimesi on kontoritesse tagasi pöördunud.

Ma ei ütle, et kaugtöö on halb. Usaldus oma töötajate vastu peab olema, kuid inimesed on ikkagi erinevad, keegi võib sellist olukorda kuritarvitada. Ja kui sa inimest ei näe, tekib vähemalt minul ärevustunne: ma ei saa aru, mida mu inimesed teevad, kus me tööprotsessis oleme.

See tähendab, et nõudlus kontoripindade järele ei kao?
Nõudlus ärikinnisvara järele jääb, kuid on mitu tegurit. Saadava varu ümberjaotamine jätkub. See tähendab, et ettevõtted hakkavad sama raha eest otsima paremaid tingimusi. Skyoni näide: pakkusime sama raha eest klientidele, et nad koliksid väiksemale alale ja suurendaksid ruutmeetrite kasutamise tõhusust inimese kohta. Ja sageli ei ole kliendi absoluutne kulu muutunud või kui on, siis ainult ebaolulisel määral suurenenud.

Nüüd on küsimus – milline on juhi valik: kas istuda vanas hoones ja omada 20–30 ruutmeetrit inimese kohta või istuda uues esmaklassilises ruumis, kus on 12–15 ruutmeetrit inimese kohta, kuid samal ajal värske õhk, hea taristu ja muud lisateenused? Mõnikord tundub, et mida rohkem, seda parem, kuid tegelikult tuleb selle kõige eest maksta, inimeste tõhusus jääb aga samaks.

Sellest hoolimata on mul isiklikult tunne, et paljud projektid praegu peatatakse, sest paljude jaoks on ehitamise maksumus vastuvõetamatu. Kui me räägime ehituskulude tõusust 30–40 protsendi võrra, siis tuleb see kuskile sisse immutada. Võibolla kasumlikkuse arvelt, kuid siis tekib küsimus, miks seda teha, miks võtta riski enda peale.

Teine võimalus on tõsta rendihinda. Kuid tuleb aru saada, et kui rendime praegu kesklinna pinda hinnaga 16–20 eurot ruutmeetri eest, siis on ebatõenäoline, et keegi oleks valmis siin pinda rentima 20–25 euro eest. Mulle tundub, et turg pole selleks veel valmis. Teatav aeglustumine saab märgatavaks kõigis ärikinnisvara segmentides.

Elamute segmendis on lihtsam: kui tõstsid korteri hinda ja kui turg selle „ära sõi“, siis oled oma marginaali säilitanud.

Ütlesite, et mingil määral on olnud déjà vu 2008. aastaga. Kuid sellist kokkuvarisemist pole siiski oodata?
Siiani loodavad kõik mingisugusele hinnakorrektsioonile. Kuid on veel vara oodata, et kõik oma kohale naaseb.

Praegu koguvad populaarsust hooldekodud. Teie ei vaatle seda segmenti?
Mõtlesime sellele siis, kui see alles tekkis. Ainus, mida kartsime, oli sellise kultuuri puudumine. Umbes viis aastat tagasi ei olnud veel kombeks anda lähedane kellegi teise hoolde, kuigi paljudes Euroopa riikides on see tavaline.

Arvan, et sellel segmendil on üsna suur tulevik, ühiskonna kultuur on paratamatult muutumas. Teine asi on, et soomlastel on palju odavam tuua oma lähisugulane siia ja tasuda hooldekodu teenuste eest palju vähem.

Nüüd on meil mõned eeltööd tehtud, kuid me ei osale selles segmendis veel aktiivselt.

Hiljuti sai teatavaks, et astusite Capital Milli juhi kohalt tagasi. Kas olete otsustanud järk-järgult ärist eemalduda?
Ei. Viimase 10–12 aasta jooksul olen ise kõikide küsimustega tegelenud, see on väga raske. Kuid on võimatu ideid genereerida, müüa ja sealjuures veel operatiivprobleemidega tegeleda. Meie ettevõte peab jõudma uuele tasandile corporate governance’i (ettevõtte juhtimine – DV) osas. Kui tahame ehitada üles äri paljudeks aastateks, tuleb see süsteem ettevõtte DNA-sse juurutada, et see saaks ühel hetkel ka ilma meieta eksisteerida. Ja eraldi inimese võtmine tegevjuhiks oli loomulik samm. Pakiline vajadus selle järgi oli märgatav juba ammu. Olen sellist inimest otsinud mitu aastat, kuna see on minu jaoks väga tundlik teema.

Mul võimaldab see keskenduda sellele, mida ma kõige paremini teen: äri genereerimine, lepingud, investorid, pangad. Ma arvan, et see on organisatsiooni jaoks ainult pluss.

Praegu on börsile minek lausa moes. Teil ei ole selliseid plaane?
Ei. Aga on idee, millega me börsile läheme.

Võlakirjad?
Ei. Ma ei ole volitatud sellest rääkima, kuna sellega tegeleb minu partner. Oleme selle peale pikalt mõelnud ja töötame sellega. Lähitulevikus kuulete kõigest.

Varsti – millal siis umbes?
Poole aasta pärast.

Kas see on kohalik börs?
Jah, alustame kohalikust.

Kas idee on seotud Capital Milliga?
Seotud ettevõttega, mis kuulub Capital Milli gruppi. Ma ei saa praegu veel rohkem midagi öelda.

 

 

Tiskres avati Prisma Peremarket

Prisma jätkab laienemist ning avas 2. septembril taas uue kaupluse, Tiskre supermarketi Harjumaal. Järgmisel aastal avab Prisma üle Eesti veel neli uut kauplust.

Prisma Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul on laienemine Prisma strateegiline otsus. “Peame oluliseks, et hea ja soodne kaubavalik oleks kättesaadav kõikidele. Seega alustasime laienemist üle Eesti ka väiksematesse piirkondadesse ja asumitesse nagu eile avatud supermarket Tiskres ja hiljuti avatud kauplus Linnamäel,” sõnas Kilpiä.

Tiskre supermarket keskendub suurele toidukaupade valikule. “Supermarketis panustame sellele, et külastajate jaoks oleks olemas mitmekesine valik toidukaupa ja et igapäevased ostud saaks teha kiiresti ja mugavalt,” ütles Kilpiä. „suuremat valikut tööstuskaupa pakuvad meie hüpermarketid Tallinnas, Tartus ja Narvas. Samuti saab mugavalt tööstus-  ja toidukaupu tellida ePrisma veebipoest“.

Kaupluse sortiment kohaneb vastavalt külastajate ootustele. “Laienedes pöörame erilist tähelepanu kaubavalikule. Tiskre piirkonna elanike ja kaupluse külastajate soovide järgi oleme valmis kohandama ka sortimenti ja tooma valikusse klientide lemmiktooteid. Tagasisidet kaupluse ja tootevaliku kohta saab anda nii Prisma kodulehel kui ka kaupluse infoletis,” lisas Kilpiä.

“Tiskre Prismal on hea asukoht Harku valla ja Tallinna linna piiril. Kohaliku elanikuna tean, et Prisma on piirkonda väga oodatud kaubanduskett ning olen kindel, et Prismal läheb siin hästi. Uus keskus on hästi ligipääsetav nii autoga kui ka jalgsi, koostöös Harku valla ja Maanteeametiga on loodud uus ringtee ja kergliiklustee lahendused,” ütles hoone arendaja Capital Mill tegevjuht Kaarel Loigu.

Uue kaupluse ehitamisel on mõeldud keskkonnasäästlikele ja jätkusuutlikele lahendustele. Tiskre Prisma on A energiaklassi hoone, mis tähendab väiksemat mõju meid ümbritsevalt keskkonnale. Kaupluse jahutussüsteemid on väga säästlikud ning jääksoojust kasutatakse üldpindade soojendamiseks. Ka valgustussüsteemid põhinevad kõige uuematel LED-lahendustel.

Tiskre Prisma on avatud iga päev kell 7–23. Järgmisel aastal avab Prisma kauplused Raplas, Maardus, Harkus ja Sauel.

Prisma Peremarket AS tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Ketil on üle Eesti ühtekokku üksteist kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd ligi 900 inimesele. Prisma on kõige laiema valiku ja kõige soodsama ostukorviga poekett Eestis. ePrisma on Eesti suurima valikuga veebipood. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turul.

PRESSITEADE: Tornimäe silmapaistvaim pilvelõhkuja Skyon avati uhke peoga

Tallinnas Maakri tänaval avati pealinna siluetile uudse värvingu andev 95-meetri kõrgune äri- ja büroohoone Skyon. Avapeol lavastati Capital Milli arendatud hoone ainulaadsele värvilisele klaasfassaadile NÖEPi loomingu saatel efektne ainukordne valgusetendus.

Maailma ühe tuntuima keskkonnasäästliku ehituse hindamissüsteemi (LEED) kõrgeima, Platinum-standardi nõuete järgi rajatud Skyoni 26 korrusel tegutsevad mitmed IT-, õigus- ja finantsteenuseid pakkuvad ettevõtted. Nende seas Coop Pank, Arco Vara, BaltCap ja Eesti Pangaliit. Skyoni kolis ka Capital Mill ise.

Capital Milli ühe asutaja Igor Mölderi sõnul täiustab Skyon nii sisult kui vormilt Tallinna siluetti, pakkudes fassaadi katva 898 värvilise klaaspaneeli taga keskkonnasõbralike ja nutikate lahenduste toel piirkonna parimaid töötingimusi.

„Kõrghoone arendamine Tallinna südalinna ja selle sümboolse väärtusega siluetile tähendas Capital Milli kui arendaja jaoks erakordset vastutust. Teadsime algusest peale, et soovime luua midagi silmapaistvat, väärtuslikku ja erilist. Usun, et saime sellega koos arhitektide, ehitaja ja teiste partneritega suurepäraselt hakkama,“ ütles Mölder.

Hoones kasutatakse mitmeid nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad selle jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks. Ligi 900 värvilist eri kuju ja suurusega klaaspaneeli annavad nii interjööris kui eksterjööris iseäraliku väljanägemise, kuid arvestavad samas valguse jaotumisega kogu päeva vältel. Nii kaitseb fassaad liigse päikesekiirguse eest, võimaldades samal ajal nautida vaadet linnale. Pimedal ajal loovad aga efektse kuvandi fassaadielementide vahele paigaldatud leed-valgusribad, mida on ühtekokku ligi 4,5 kilomeetrit.

Küttele ja ventilatsioonile kuluvat energiat ja raha aitab säästa lahendus, mis soojadel suvekuudel kasutab eeljahutuseks jahedat öö-õhku ja ajal, mil töötajad on kodus, vähendab ventilatsioonile, jahutusele ja küttele kuluvat energiahulka. Kõik tehnosüsteemid on kaugjuhitavad.

Skyoni arhitektuurse lahenduse lõi rahvusvaheliselt tunnustatud KOKO arhitektid. Hoone ehitus algas 2019. aasta veebruaris ja selle rajamiseks kulus 10 000 kuupmeetrit ehk 24 000 tonni betooni. Ühtekokku on sel 8000 ruutmeetrit fassaadi ja 8400 ruutmeetrit üüripinda.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Pildigalerii avamisest (Fotograafid Andres Raudjalg ja Rauno Liivand): https://bit.ly/3mIDvBT

Arenduse koduleht: www.skyon.eu

 

Lisainfo:

Igor Mölder

Igor.molder@capmill.eu

Capital Mill OÜ

Maakri 30

Tallinn 10145

 

Capital Mill arendab Lasnamäele uut vee- ja spordikeskust

Lasnamäele rajatav vee- ja spordikeskus otsib nime

Lasnamäele, aadressil Varraku 14a valmib 2024. aastal vee- ja spordikeskus, mis hõlmab lisaks olümpiamõõtmetes ujulale ka vee- ja saunakeskust, universaalset pallimängudeplatsi ning majutusasutust. Rajatavale keskusele nime leidmiseks kuulutati välja avalik ideekonkurss.

Lasnamäele valmivale vee- ja spordikeskusele avaliku nimekonkursi korraldamise eesmärgiks on leida vee- ja spordikeskusele meeldejääv ja lühike nimi, mis sobib keskuse tegevusega ja on keskuse brändi tekkimise aluseks. Nimekonkurss kestab kuni 1. septembrini. Ettepanekuid saab esitada SIIN Üks autor võib esitada kuni kolm nime. Võitja selgitab välja žürii, kuhu kuulub keskuse arendaja Capital Mill OÜ kaks esindajat ning Tallinna Linnavaraameti ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse esindaja. Valitakse I, II ja III koht ja esikolmikut tunnustatakse Capital Mill OÜ ja Tallinna linna poolt välja pandud kingitustega.

Linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et Tondiraba piirkonnast on kujunemas Lasnamäele terviklik spordilinnak koos aktiivse vaba aja veetmise võimalustega ning seda nii sise- kui ka välitingimustes. „Tondiraba Jäähalli kõrvale rajatav vee- ja spordikeskus loob võimalused tippsportlastele, kuid ka harrastajatele. Ühtlasi võimaldab olümpiamõõtmetes ujula korraldada Tallinnas maailmatasemel suurvõistlusi, millele saavad vahetult kaasa elada siinsed spordisõbrad,“ täpsustas Kõlvart. „Ent lisaks kahele suurele spordikompleksile valmib samasse piirkonda veel selle kuu lõpus ka Tondiraba park, mis pakub mitmeid erinevaid tervislikke vaba aja veetmise võimalusi värskes õhus. Nii saab pargis harrastada meeskondlikke kui ka individuaalseid spordialasid.“

Hoonestusõiguse seadmisel ja rahvusvahelistele standarditele vastava ujula rajamiseks tegi linn koostööd Eesti Ujumisliiduga, et kokku leppida rajatava ujula tehnilised tingimused.

Vee- ja Spordikeskuse arendaja Capital Mill OÜ partner Tanel Samuel selgitas, et hetkel on pooleli projekteerimise faas ning käib kooskõlastamine erinevate ametkondadega. „Septembrikuu jooksul soovime anda sisse ka ehitusloa taotluse,“ täpsustas Samuel. „Spa, veekeskuse ja meelelahutuskompleksi eest hakkab vastutama sama operaator, kes on tegev ka Mustamäe Elamus Spas, kuid jooksvalt otsitakse juurde ka erinevate spordisaalide operaatorit.“

Kavandatud hoone ruumiline programm keskendub sporditegevustele – nii tuleb olümpia standarditele vastav ujula koos 400 kohaga tribüüniga. Lisaks 50-meetrisele basseinile tuleb ka 25-meetrine soojendusbassein. Lisaks ujulale ehitatakse kahe väljakuga spordisaal koos teenindusruumidega, spordiklubide ruumid ning vee- ja saunakeskus koos vajalike teenindusruumidega. Vee- ja spordikeskuse kõrvale, aadressile Varraku tn 14b tuleb ujulat ja kogu kvartalit teenindav avalik parkla.

Tondiraba jäähalli kõrvale rajatava vee- ja spordikeskuse aluseks on kontsessioonileping, mille alusel linn sõlmis Capital Mill OÜga hoonestusõiguse.

Vaata lähemalt rajatava vee- ja spordikeskuse lahendust (allikas Capital Mill OÜ): https://www.dropbox.com/s/0kkkuu2r54hlqy3/V14_2.mp4?dl=0

 

Capital Mill saab uue juhi

Baltimaades haaret laiendada soovivat Capital Milli asub juhtima 20-aastase panganduskogemusega Kaarel Loigu, kelle ülesanne on ettevõtte jätkusuutlik juhtimine ja arendamine.

Ettevõtet senised 12 aastat vedanud Igor Mölder keskendub veelgi rohkem müügi, strateegia ning teiste Capital Milli gruppi kuuluvate ettevõtete arendamisele, teatas ettevõte.
„Capital Mill on viimaste aastate jooksul kiiresti kasvanud, kuid soovime ehitada veelgi tugevamat ja ambitsioonikamat ettevõtet. Oleme jõudnud etappi, kus tuleb varasemast rohkem rõhku panna jätkusuutlikule juhtimisele ja ettevõtte arendamisele,“ ütles Mölder.

„Capital Milli juhtimiseks on vaja ambitsioonikat ja väga laia silmaringiga inimest, kes mõistab meie ettevõtet, kinnisvara ja pangandust. Kaarel on professionaal, kes ei karda väljakutseid ega tööd, oskab motiveerida inimesi ja soovib panustada 110 protsenti eesmärkide saavutamisse. Oleme väga rahul, et just selline inimene meie meeskonnaga liitus,” lisas ta.

Loigu on 20-aastase panganduskogemusega tippjuht, kes viimased kolm aastat juhtis Coop Pangas ettevõtete finantseerimise osakonda.

„Väljakutse osaleda Capital Milli eduloos on loomulikult suur. Usun, et saan edukalt kasutada pikaajalist panganduse ja juhtimise kogemust. Minu hinnangul on Capital Mill kinnisvara turul tugev tegija ning kindlasti on oluline, et tegemist on laiahaardelise ja ambitsioonika ettevõttega. Näen head võimalust suurendada koostöös tugeva meeskonnaga äri mahtusid kõigis kolmes Balti riigis ja võimalik, et mõnes teiseski riigis,“ ütles Loigu.

Capital Mill soovib lähiaastail laiendada oma tegevusi kõigil koduturgudel Eestis, Lätis ja Leedus.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond.

 

Capital Mill arendab Maardu Prismat

Prisma jätkab jõulist laienemist ning avab tuleva aasta sügisel uue kaupluse Maardus Keemikute tee 43.

Prisma avab peagi Tiskre ja Linnamäe supermarketid ning järgmisel aastal Maardu Prisma, Roo Prisma, Saue Prisma ning Rapla Prisma. “Maardu Prismas hakkab sarnaselt teiste Prismadega olema väga laia tootevalik. Kauplusesse on planeeritud Food Market` i ala, kust on võimalik soetada värsket liha ja kala, samuti värskeid valmistooteid. Prisma avamisega loome Maardus juurde üle 20  töökoha,” ütles Prisma Eesti maajuht Teemu Kilpiä.

Kaubavaliku ja -eelistuste osas ootab Prisma kohalike elanike soove. Kõik kliendid saavad Prisma kodulehel avaldada arvamust, milline peaks olema Maardu Prisma tootevalik. „Me tahame pakkuda kõige paremat igapäevast ostukeskkonda, seda nii kaubavaliku, kvaliteedi kui ka hinna poolest,” toonitas Kilpiä.

Kahekorruselise hoone ehitus algab juba augustis. Kaupluse üldpind on 1650 m2, millest Prisma pindala on 1450 m2. Uue kaupluse investeeringu kogumahuks on ca 4,5 miljonit eurot. Hoone arendaja on Capital Mill.

„Prismat on Maardus juba kaua oodatud, uus pood tuleb väga soodsasse asukohta linna keskel. Kauplus on mugavalt juurdepääsetav nii jalgsi kui autoga liiklejaile“ ütles Capital Milli ehitusjuht Silver Neemelo.

Hoone on kavandatud A-energiaklassi hoonena. Prisma jaoks on väga oluline, et tegevuse mõju keskkonnale oleks võimalikult väike ning Maardu Prisma projekteerimise käigus on seda silmas peetud. Näiteks kasutatakse kauplustes vaid LED-valgusteid ning tehnosüsteemide jääksoojus suunatakse hoone kütmisesse. Kaupluse jahutamine toimub CO2 baasil, et mitte eritada kahjulikke gaase. Kaupluse juurde tuleb laadimispunkt elektriautodele.

Prisma Peremarket AS tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Ketil on Tallinnas, Tartus ja Narvas ühtekokku üheksa kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd pea 900 inimesele. Prisma on kõige laiema valiku ja ühe soodsaima ostukorviga poekett Eestis. ePrisma on kõige laiema kaubavalikuga veebipood Eestis. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turgudel.