Capital Mill logo

Capital Mill andis välja omanimelise stipendiumi

Andsime möödunud nädalal välja esimese omanimelise stipendiumi, mille pälvis Tallinna Tehnikaülikooli magistritudeng Annemari Tatra!

Annemari puhul sai määravaks tema tahe end järjepidevalt arendada, pakkudes enda poolt lahendusi ja uusi mõttesuundi. Tema selge huvi olla osaline jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike hoonete rajamisel on märk tulevikutegijast.

Capital Milli stipendium oli mõeldud Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna (hoonete ja rajatiste teaduskonna) ühele edukale magistrandile. Stipendiumi suurus on 3000 eurot ning toetus eraldatakse Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu.

Capital Milli esimest elamurajooni hakkab ehitama NOBE

Capital Mill sõlmis Nordeconi kontserni kuuluv ehitusettevõttega NOBE lepingu Viimsi vallas asuva Laaneserva elamurajooni ehituseks, kus valmib 2024. aasta keskpaigaks kokku 36 ridaelamuboksi. Tegemist on seni ärikinnisvara investeeringutele keskendunud Capital Milli esimese suure elamuarendusprojektiga.

NOBE sõlmis neljapäeval töövõtulepingu Capital Milli juhtimise all olevate ettevõtetega nelja ridaelamu ehituseks, kus kokku rajatakse 36 ridaelamuboksi aadressidel Laaneserva tee 6, Laanelinnu tee 5, Laaneserva tee 8 ning Laanelinnu tee 7 Viimsi vallas. Ehitustööde kogumaksumuseks on ligikaudu 6,8 miljonit eurot ilma käibemaksuta, tööd lõppevad lepingu kohaselt 2024. aasta kevad-suvel.

„Capital Mill sisenes elamuarendusse väga perspektiivse projektiga – Laaneserva elamud kerkivad looduskaunisse ja vaiksesse piirkonda Haabneeme külas, kus on ühest küljest piisavalt privaatsust ning samas lähedal perede jaoks olemas erinevad toetavad võimalused ja teenused nagu söögikohad, lasteaiad, spordirajad, bussipeatused ja kaubandustegevus,“  tõdes Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu. „Laaneserva arenduse eesmärgiks on pakkuda 4-toalisi omanäolisi avara planeeringuga ridaelamubokse, mis arvestavad ümbritseva kõrghaljastusega ning sobituvad hästi sinna keskkonda oma fassaadilahenduste ja materjalikasutusega.“

Kaarel Loigu sõnul on Capital Mill elamuarenduse vallas tegev veel Luise 13, Väike-Taani ning Jakobi 17 arendusprojektidega.

„Rõõm on alustada esmast koostööd kogenud kinnisvaraarendajaga Capital Mill. Laaneserva ridaelamute objekti puhul on näha, et kõik olulised elamuehituse aspektid on arendajal juba varajases staadiumis põhjalikult läbi mõeldud ja kaasaegsetele standarditele ning tulevaste koduomanike ootustele vastavad. Usume, et NOBE  aastatepikkune kogemus elamuehituses tagab nutikad ehituslahendused, nobeda kodude valmimise ning kestva kvaliteedi,“ ütles NOBE juhatuse liige ja ehitusdirektor Priit Nigols.

Laanserva arenduse hoonete paigutamisel on arvesse võetud ning erilist tähelepanu pööratud just privaatsusele, sest L-kujulised hooned aitavad luua hubase ja vaikse sisehoovi koos mängualaga, kus jagub tegevust igas vanuses lastele. Sellest tulenevalt on ka terrasside asukohad üksteise suhtes erisuundades, võimaldades tulevastel koduomanikel olla võimalikult omaette ja oma perega privaatselt aega veeta. Hoonete arhitektuurse lahenduse autor on AB Panda arhitektuuribüroo.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ja elamuarendusse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte kogu meeskond omab pikaaegset kogemust kinnisvaraarenduse valdkonnas. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid kinnisvara objekte Eestis, Lätis ja Leedus.

NOBE ehk Nordecon Betoon OÜ on aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega tegelev ettevõte, mis pakub ehituse täisteenust projekteerimisest hoone valmimiseni. NOBE inseneride käe all valmivad keerukad insenerehitised, büroo- ja tootmishooned ning elumajad nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis. NOBE annab tööd ligi 160 inimesele.

Galerii: https://bit.ly/3InzFYH 

Capital Mill toetab klassikalise muusika festivali Odessa Classics Tallinn

Muusika ja kultuur, see teadupärast alati liidab ja loob helgust!

Ukrainas toimuva ebaõigluse tõttu on selle riigi suurim klassikalise muusika festival Odessa Classics juba teist aastat järjest Tallinnas. Eesti korraldajad, publik ja toetajad on ulatanud käe, et festivali traditsioon ei katkeks. Capital Mill´i meeskonnal on olla au üks Odessa Classics Tallinn toetajatest ja hea meel kutsuda teid kõiki neist suurepärastest kontsertidest osa saama.

Odessa Classics pidulik avamine toimub 25. mail Estonia kontserdisaalis, aga ulatub lisaks ka Viimsi Artiumisse, Fotografiskasse, Arvo Pärdi Keskusesse ja Heino Elleri Muusikakooli. Esinejaid on kuuest riigist, nende seas ka meie oma noored säravad muusikud. Leidkem endale huvitavad sündmused ja näeme kontserdisaalides, et anda oma väike panus festivali sünnilinna Odessa ja riikidevahelise kultuurisilla toetuseks. Kogu programm on nähtav siin

Capital Milli ehitusmeeskond käis messil BAU2023

Capital Milli ehitusmeeskond käis äsja messil BAU 2023, mis on üks maailma juhtivamatest messidest, mis keskendub arhitektuurile, materjalidele ja süsteemidele ehituse vallas.
Selle aasta üheks põhiteemaks oli pühendumine süsiniku jalajälje vähendamisele ehitusprotsessides, mida esitlesid ka kõik juhtivad tootjad. See näitab, et rohelised hooned ja mõtteviis on tulnud, et jääda!

Meeskonnale avaldas muljet ehitusprotsesside planeerimisele ja digitaliseerimisele pühendatud ala, mis oli seotud keskkonnasäästlikkusega. See näitas tehnoloogia kasvavat integratsiooni ehitustööstuses, et saavutada tõhusamaid ja jätkusuutlikumaid tulemusi.

Põnevust pakkus ka hoonete fassaadide väljapanekud, kus tutvustati uusi insenertehnilisi lahendusi.

Kokkuvõttes igati põnev kogemus ning saadi palju uusi teadmisi tööstuse viimastest arengutest!

Qvalitas ja Unimed rajavad Tallinna südalinna suure erameditsiinikeskuse

Eesti suurimad erakliinikud Qvalitas ja Unimed ehitavad Rävala puiestee 5 ärihoonesse ühise meditsiinikeskuse, kus pakuvad kõiki olulisi esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenuseid koos kõrgtasemel diagnostikavõimalustega. Järgmise aasta alguses avatav uus kliinik asub tegutsema hoone kolmel korrusel, kokku pea 3000 ruutmeetril.

„Tallinna kesklinnas elavad ja töötavad kümned tuhanded inimesed, aga siiani puudub siin suurem erameditsiinikeskus, kust saaks abi esmatasandi tervisemurega, teha vajalikke uuringuid ja analüüse ning külastada eri- ja hambaarste. Otsisime pikalt sobivat asukohta, mis oleks kergesti ligipääsetav ja hea transpordiühendusega. Usun, et oleme Rävala ärihoone näol leidnud väga hea lahenduse pikkadeks aastateks,” sõnas Qvalitase ja Unimedi juhatuse esimees Marja-Liisa Alop.

„Vastuvõttude arv meie kliinikutes on aasta-aastalt tõusnud ja ruumide puudusest on kujunenud oluline takistus patsientidele teenuste tagamisel. Eriti kiirelt on kasvanud vajadus eriarstiabi ja esmatasandi visiitide järele, aga ka nõudlus töötervishoiu vastuvõttudele on Tallinna kesklinnas väga suur. Järgmise aasta alguses avatava kliinikuga saame terviseteenuste kättesaadavust oluliselt parandada,“ ütles Alop.

Qvalitase meditsiinijuhi Andreas Abeli sõnul soovitakse uues kliinikus leevendada esmatasandi arstiabi kättesaadavusega seotud raskusi. „Qvalitas pakub juba aasta aega Digikliiniku teenust, kust on oma tervisemurega abi saanud tuhanded inimesed. Näeme siiski igapäevaselt palju ka neid abivajajaid, kelle peab arst kohapeal läbi vaatama või tegema mõne uuringu. Uues keskuses panemegi tööle valvearsti teenuse, et saaksime rohkematele patsientidele kiiret abi pakkuda.“

Abeli sõnul saavad uues meditsiinikeskuses olema senisega võrreldes paremad diagnostika võimalused. „Hakkame pakkuma erinevaid endoskoopilisi uuringuid ning radioloogiaosakond saab ühe suurima investeeringuna magnetresonantstomograafi, mis võimaldab patsiendi tervise seisukorra kiiremat ja täpsemat hindamist,” lisas Abel. Uues kliinikus hakkab tööle kuni 150 meditsiinivaldkonna spetsialisti.

Qvalitase ja Unimedi meditsiinikeskuse arendustöid juhib hoone omanik Capital Mill. „Tänu suuremahulistele ümberehitustöödele saab Capital Milli portfelli kuuluv väärikas südalinna büroohoone tänapäevase sisu ja uue funktsiooni. Meditsiinikeskuse ruumid saavad olema valgusküllased ja avarad, seades esikohale seda külastavate klientide mugavuse ja heaolu juba esimestel sammudel. Kliiniku valmimine on planeeritud 2024. aasta esimesse kvartalisse,“ sõnas Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Qvalitas ja Unimed moodustavad koos Eesti suurima erakliinikute võrgustiku, pakkudes turul kõige laiapõhjalisemat valikut eratervishoiu teenuseid. Meditsiiniettevõtetel on kokku 23 esindust, viis meditsiinilise erivarustusega tervisebussi ning kaugvastuvõtte võimaldav rakendus Digikliinik. Kokku töötab ettevõtetes üle 700 inimese, aastas tehakse kliinikutesse üle 300 000 visiidi. Alates 2021. aasta kevadest kuuluvad Qvalitas ja Unimed Soome rohkem kui sajandipikkuse kogemusega tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

Capital Mill on “Spordisõber 2023” laureaat

Kultuuriministeerium ja EOK kuulutasid pidulikul tänuüritusel välja „Spordisõber 2023“ aunimetuse pälvinud ettevõtted ja eraisikud. Laureaatideks sel aastal olid Alexela, Capital Mill, CF&S ESTONIA, Jetoil, E-Piim, Rimi Eesti, Lõunakeskus, Anders Anderson, Jüri Käo, Mart Lajal.

„Spordisõber“ on Kultuuriministeeriumi ja Eesti Olümpiakomitee poolt 2019. aastal ellu kutsutud traditsioon spordi toetajate tunnustamiseks. Spordisõbra tiitliga tänatakse neid, kes on oluliselt toetanud spordi- ja liikumisharrastuse valdkonda, hoogustanud spordi- ja liikumissündmuste toimumist ning seeläbi ka ühiskonna arengut laiemalt.

Aitäh, Eesti Maadlusliit, meid esitamast!

Podcast “Kinnisvarajutud” käis Capital Millil külas

Mõned kuud tagasi vestles meie tegevjuht, Kaarel Loigu, podcasti “Kinnisvarajutud” saatejuhtidega ärikinnisvarast, majandusest ja pangandusest ning kutsus nad külla Skyonit uudistama.
Nüüd võtsid mehed kutse vastu ja tegid koos meie investeeringute juhi Kristjan Kivipaluga Skyonile tiiru peale. Uues podcasti osas kuuled, mis kohad kõik läbi käidi ja mis muudab ühe tänapäevase büroohoone huvitavaks.
Lisaks muljetatakse Skyoni trepijooksu väljakutse üle ja arutatakse, kas Bruce Willis ikkagi mahuks Skyoni ventilatsioonišahtides ringi roomama.
Saadet saad kuulata siin

Rohesertifikaadiga tunnustatud hooned on tulnud, et jääda: kolm selle teekonna läbi käinud ettevõtet jagavad kogemusi

Refereeritud artikkel ehitusuudised.ee lehelt. Viide asub siin.

Aina rohkem leidub Eesti büroohooneid ja ehitisi, millel on energiatõhusese sertifikaat. Miks selle populaarsus viimastel aastatel kasvanud on ja kuidas taotlemise protsess täpselt välja näeb? Sellest oskavad rääkida kolme erineva ettevõtte esindajad, kes on koostöös Forusega LEED-sertifikaadi (Leadership in Energy and Environmental Design) taotlemise teekonna läbi teinud.

Mainor Ülemiste kliendikogemuse juht Julius Stokasel on kogemus Ülemiste linnakus asuvate Öpiku majade ja Alma Tominga büroohoone sertifitseerimisega. Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo on kokku puutunud mitmetele majadele LEED-sertifikaatide taotlemisega alates 10-aasta tagusest ajast ja koostöös Forusega sai see omistatud ka Tallinna kesklinnas kõrguvale Skyon büroohoonele. Meelis Šokman on tegev Green Formula Capitalis, mille eesmärk on kasvatada varaportfellide väärtust läbi roheliste ja jätkusuutlike tegevuste, ning on kokku puutunud kinnisvarale jätkusuutlikkuse programmide koostamisega, mille üks osa on ka LEED-sertifikaadi taotlemine.

Mõte energiatõhususe serifikaatidest on Eestis kanda kinnitanud juba mõnda aega, kuid energiahindade kallinemine on andnud rohelisele mõtteviisile ka praktilise varjundi.

Kõik kolm valdkonna spetsialisti väidavad, et energiatõhususe sertifikaat on muutunud uute ehitiste puhul justkui hügieeni tasemeks. Nii Ülemiste linnaku kui Capital Milli esindajate sõnul on nad seda enda arenduste puhul rakendanud juba aastaid. Kuigi Green Formula Capitalil on aastapikkune tegutsemise ajalugu, siis väidab ka Meelis Šokman, et kogu maailm on juba mõnda aega vaadanud rohelises suunas ning oma varasema kogemuse põhjal on ta seda eriti tugevalt täheldanud just Skandinaavia turgudel, kuid ütleb siiski, et ka Eestis on energiahindade kallinemine rohelisele mõtteviisile praktilise varjundi andnud.

„Näeme, et tänapäevased hooned peavad olema energiasäästlikud ning ressursse mitte raiskavad,’’ ütles Stokas. Seda ütles ka Neemelo, kelle sõnul oli Skyoni puhul juba projekteerimise algfaasis eesmärgiks seatud LEED-märgis. „Väljaspool Eestit on see sertifikaat väga tuntud ja hinnatud ning see annab sõltumatu kolmanda osapoole tõenduse, et seda hoonet on ehitatud ja planeeritud tunnustatud reeglite kohaselt. Nüüdseks on see meie jaoks tavaline ehituse ja planeerimise osa. Meie arvates tõstab see hoone väärtust kõigi silmis,’’ rääkis Neemelo.

Sertifikaat on hoone kvaliteedimärk, mis tagab üürnikele ja investoritele kindlustunde ning võib tulevikus kaasa tuua ka paremaid tingimusi rahastuseks.

Kõik kinnitasid, et peamiseks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi eeliseks on hoone kasutajale pakutav kindlustunne, et tegu on kvaliteetse majaga, mis vastab kindlatele standarditele. Stokas tõi Ülemiste büroohoonete puhul välja, et Eestis on LEED-sertifikaat andnud neile võimaluse olla valdkonnas ühed teerajajates: „Kui mõni rahvusvaheline ettevõte otsib endale uut töökodu, siis LEEDi puhul on see sertifikaat kõigile teada ning võrreldav kasvõi näiteks teiste riikide hoonetega.’’

Šokman selgitas, et rahvusvaheliste üürnike jaoks on selliste sertifikaatide olemasolu väga oluline, sest vastavad nõuded on tihtipeale ettevõtte siseselt kokku lepitud. „LEEDiga hoonet on rahvusvahelisele üürnikule lihtsam pakkuda, sest see märgis on üheselt mõistetav ja laialdaselt tunnustatud. Samas Eesti A-klassi energiamärgis ei pruugi tagada rahvusvahelise üürniku poolt korraldatud hankes järgmisele tasemele jõudmist,’’ selgitas ta.

Neemelo sõnul oli Skyoni projekti puhul märgise saavutamine kohe algusest peale eesmärgiks ja samuti oli selgelt näha, et nõudlus energiatõhusate hoonete järele on kasvanud ja seda mitte ainult rahvusvaheliste ettevõtete seas. „Keskkonna teema on aina aktuaalsem ja käib käsikäes rohepöördega, mis on järgmise kümne aasta suurim teema kinnisvaras. Kui pidasime klientidega läbirääkimisi üürilepingute osas, siis paljude klientide jaoks oli LEED-märgis juba konkreetne nõudmine. Üürnikud küsivad, kas hoonel on LEED-märgis ja seejärel saab alles juttu jätkata. Järgmise viie aasta jooksul muutub see uute arenduste puhul tavaliseks.’’ tõi Neemelo näite.

Potentsiaalse positiivse suunana märkisid Neemelo ja Šokman ka rohelaenude väljavaadet, sest neist räägitakse aina rohkem ja rohemärgised muutuvad nende saabudes kindlasti populaarsemaks. Šokman tõi näite, et kuigi paljud pangad räägivad rohelaenudest, siis pole tema veel Eestis näinud, et rohehoonete puhul pakutakse paremaid tingimusi. „Kui see hetk kunagi päriselt saabub, siis on kindlasti paremate laenutingimuste eelduseks vastavad sertifikaadid. See omakorda motiveeriks omanikke antud valdkonnas rohkem pingutama, sest suuremad kinnisvaraomanikud näevad rohevaldkonnas suurt potentsiaali näitamaks, et väärtustatakse keskkonda ning inimeste heaolu,’’ ütles Šokman. Ta lisas, et on oodata olukorda, kus tänu rohelaenudele hakkavad sertifitseeritud keskkonnasõbralikud hooned saama paremaid laenutingimusi ning neile nõuetele mitte vastavate pindade puhul muutuvad tingimused aina karmimaks. „Eestlane on pragmaatiline ja küsib, mis ma sellest LEED paberist saan ja mitu eurot ma selle pealt tagasi teenin. Pragmaatiliselt on see võib-olla õige, aga tasub mõelda laiemalt. See tuleb erinevatest kohtadest tagasi, aga raske on ühte hinnalipikut külge panna,’’ kirjeldas Šokman. Seda mainis ka Neemelo, et kuna rohelised teemad on aktuaalsed ning energiahinnad kõrged, siis sertifikaat annab tulevasele investoritele kindluse, et kinnisvara on arendatud reeglite ja kokkulepete kohaselt ning selle raames tehtud kulutused teenitakse tulevikus kordades tagasi.

Sertifikaadi taotlemine pole keeruline, kui seatud on selged sihid. Mõningaid erisusi toob kaasa see, kas sertifitseeritakse uut hoonet või olemasolevat ehitist.

Kõik olid ühisel meelel, et LEED-sertifikaadi taotlemise protsess nõuab küll kõigilt osapooltelt ühist pingutust, kuid kui see hoone planeerimise algfaasis kohe eesmärgiks võtta, siis on kogu protsess võrdlemisi lihtne.

Stokase sõnul on oluline, et majas oleks koheselt projekteeritud vastavad lahendused, sest hiljem on teatud muudatuste tegemine kulukas. „Nii tellija kui ka ehitaja peab olema protsessist teadlik ning ehituse käigus tehtavate muudatuste või otsuste puhul arvestama lihtsalt ka võimalikku mõju sertifikaadile,’’ ütles ta.

Ka Neemelo sõnul on oluline, et LEED-sertifikaadi eesmärgi saavutamissesse on lisaks arendajale kaasatud kogu projektimeeskond, sest taseme saavutamiseks tuleb teha ühiselt kõiki osapooli puudutavaid otsuseid või investeeringud. Oma kogemusele toetudes lisas ta, et juba esimestes etappides kõrgete eesmärkide seadmine tagab ka kõrge punktisumma LEED-sertifikaadi saavutamisel. „Näiteks Skyoniga oli meil eesmärgiks, et kõrghoonel oleks akna ehk visiooni osa võimalikult palju, aga energiamärgisest tulenevalt sai suletud ja avatud visiooni modelleeritud erinevate osakaaludega, kuni jõudsime tasakaalupunktini, kus saime head punktid sertifikaadi tarbeks aga visiooni osa säilis maksimaalses mahus. Kui sellised teadmised on olemas, siis saab sellega kohe arvestada ja ei pea tagant järgi ümber tegema. Kuna see on meie jaoks korduv tegevus, siis oskasime selliseid olukordi juba ette näha,’’ selgitas ta.

Šokman tõi välja, et uue hoone ja olemasoleva ehitise sertifitseerimisel esinevad teatavad erinevused. „Tänased energiaklassi nõuded lihtsustavad sertifitseerimist päris palju. Parameetrite mõttes vastab iga uus hoone juba päris suurele hulgale nõuetest, kuid sertifikaadi saamiseks võimalikul kõrgel tasemel tuleb täita dokumentatsiooni nõuded, kaaluda erinevaid lahendusi materjalide osas ja muud sellist. Olemasoleva hoone puhul on dokumentatsiooni mõttes lihtsam, sest see on juba olemas. Saad punktide hinnangu kätte, kuid siis tuleb mõtlema hakata, milliseid investeeringuid tasub teha, et olukorda parandada. Uute hoonete puhul pole küsimus sertifikaadi võimalikkuses, vaid see, mis tase saavutatakse – kas Gold või Platinum. Vana hoonega Platinumi tasemele jõuda keeruline,’’ rääkis Šokman.

Õnneks pole sertifikaadi taotlemine ainult arendaja või projektimeeskonna õlgadel ja valdkonna spetsialistide kaasamine lihtsustab protsesse olulisel määral. „Forus teeb ise ka päris palju nõuandjana, aga kinnisvara omaniku eest kõike ära teha ei saa. Nõuab süvenemist ja omanik peab kaasas käima, kui Forus järeldusi ja pakkumisi teeb,’’ ütles Šokman.

Vaatamata kasvavale nõudlusele, on rohehoonete populariseerimine hetkel nende valdkonna liidrite kanda, kes selle oma ettevõttes fookusesse võtnud on, kuid tegelikult peame ühiselt pingutama, et oma ressursse asjatult mitte raisata.

Šokman tõi välja, et Eesti turul on antud valdkonnas veel pikk tee minna ning hetkel on see vastutus pigem kinnisvaraturu liidrite kanda. Neemelo sõnul on Capital Mill juba aastaid pidanud oluliseks, et nende hooned vastaksid kõrgeimatele standarditele ning seda ka keskkonnasäästlikkuse osas. „Oleme otsustanud, et see on meie jaoks oluline osa kinnisvara arendusest, kuid eks igaüks peab leidma endas ise selle teadmise, mida väärtustab ja oluliseks peab,’’ sõnas ta. Ülemiste ärilinnaku kogemuse põhjal ütles Stokas, et kuna järgnevatele põlvedele paremate tingimuste tagamine peab oleme meie ühine pingutus, siis tasub kindlasti anda maksimum, et hooned, mille eluiga on 50+ aastat, ei raiska sel perioodil asjatult ressursse ning LEED-sertifikaat aitab just seda saavutada.

 

Pressiteade: Skyoni trepijooksuga koguti 2730 eurot, mille eest viiakse täide laste unistusi

Neljapäeval leidis Skyoni 26-korruselises ärihoones aset trepijooks, mille raames koguti annetusi Minu Unistuste Päeva fondi.

Nüüdseks teist aastat aset leidnud üritus tõi õilsa eesmärgi nimel kokku hulgaliselt inimesi, kel avanes võimalus end proovile panna ja teha jõulueelne heategu. Trepijooksu sai läbida nii kõndides kui ka joostes, kuid vaid kõige kiirem pälvis rändkarika.

Küll aga polnud oluline mitte võit, vaid osavõtt, sest Capital Mill annetas Skyoni maja 26 korruse läbimisel iga osaleja eest 26 eurot heategevusfondile, mis viib ellu raskelt ja krooniliselt haigete laste unistusi. Kokku võttis üritusest osa üle 100 inimese ja koguti 2730 eurot.

Sihtasutuse Minu Unistuste Päeva tegevjuhi Kristiina Gabor-Mägi sõnul on Skyoni trepijooks tore traditsioon, mis aitab ühelt poolt pöörata tähelepanu kontoritöötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele, teisalt suurendab meeskonnavaimu ning kui sinna juurde on lisatud veel heategevuslik nüanss, siis on topelt rõõm ja hea enesetunne osalejatel garanteeritud.

Capital Mill toetusega on plaanis korraldada üks tore talvine perepäeva raskelt või krooniliselt haigetele lastele ning täita kahe-kolme unistaja suurimad südamesoovid. “Me näeme igapäevaselt oma töös, kui oluline on emotsionaalne tugi lastele, kes võitlevad oma elu ja tervise eest. Meie sihtrühma laste jaoks on unistuste täitumine mõnikord isegi elumuutev kogemus, mis annab jõudu juurde ja avab uusi võimalusi maailma avastamiseks. Üks on kindel – unistada tasub, sest unistustel on kombeks täituda. Eriti veel siis, kui need kõva häälega välja öelda,” rääkis Gabor-Mägi.

Trepijooksu võitjaks tuli teist aastat järjest tarkvarainsener Alari Verev Coop Pangast, kust oli taaskord kõige rohkem osalejaid. „Minu jaoks on liikumine ja sport väga tähtis osa elust ning heategevuslikel liikumisüritustel panen end proovile suurima hea meelega. Kuigi käesoleva ürituse eesmärk oli toetada Minu Unistuste Päeva fondi, tuletas see kõigile meelde ka heategevuse laiemat tähtsust – endale südamelähedase organisatsiooni tegevusi tuleks toetada aastaringselt,“ soovitas Verev, kes on ka ise pikaaegne püsiannetaja.

26 korruse peale tuli tippu jõudmiseks läbida 545 trepiastet. “See on pealtnäha kerge katsumus, kuid tegelikult on korruseid ainuüksi jalutades võrdlemisi raske läbida,” nentis Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu. “On tore näha, et meie maja töötajad juba teist aastat ettevõtmisest nii aktiivselt osa võtavad. Tekkis mõnus võistlusmoment, kuid mis peamine, kõik said teha heateo, seda nii lastele kui ka oma füüsilisele tervisele. Trepijooksu traditsioon juurutab end kenasti ja loodetavasti kohtume treppidel kolleegidega ka järgmine aasta.”

GALERII (Kalev Lilleorg): https://bit.ly/3FCEEUC  

Pressiteade: Capital Mill pälvis ehitussektori aastakonverentsil auhinna Tark Tellija 2022

Baltimaade juhtiv kinnisvaraarendaja Capital Mill pälvis ehitussektori kõige olulisemal aastakonverentsil Ehitus 2023+ ainulaadse Skyoni äri- ja büroohoone rajamise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud auhinna Tark Tellija 2022.

„Skyon hoone on suurepärane näide, kuidas põhjalikult läbimõeldud lähteülesandest ning meeskonna vahelisest usaldusest ja heast koostööst sünnib kvaliteetne ja silmapaistev ehitis. On rõõm näha et Eestis jätkub visiooniga arhitekte, nutikaid insenere, kogemustega ehitajaid ja tarku tellijaid. Peame töötama selle nimel, et väärtuspõhistest hangetest saaks tavapraktika ja seda nii era- kui ka avalikus sektoris,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Capital Milli kui arendaja jaoks oli Skyoni rajamine Tallinna südalinna vastutusrikas ülesanne, kuna soovisime luua tõesti erilise maja – ainulaadse suunanäitaja ja maamärgi oma terviklikkuses ning keskkonnasõbralikkuses. See õnnestus ning ilmselt jäi Skyon seetõttu ehitusvaldkonnas ka teistele silma. Tänan kõiki, kes on Skyoni saamisesse panustanud ning targa tellija auhinna eest,“ ütles Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Targa Tellija konkursi eesmärgiks on anda ühiskonnale teada targa tellija olulisusest ehitussektori arengule ja ehituskultuuri tõusule Eestis ja väärtustada tellijaid, kes annavad selleks oma panuse.

LEED Platinum-standardi nõuete järgi rajatud 26-korruselises Skyoni hoones kasutatakse mitmeid nutikad tehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad selle jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks. Ligi 900 värvilist eri kuju ja suurusega klaaspaneeli annavad nii interjööris kui eksterjööris iseäraliku väljanägemise, kuid arvestavad samas valguse jaotumisega kogu päeva vältel. Nii kaitsev fassaad liigse päikesekiirguse eest, võimaldades samas nautida vaadet linnale.

Küttele ja ventilatsioonile kuluvat energiat ja raha aitab säästa R8 Technologies poolt loodud digitaalne operaator, mis soojadel suvekuudel kasutab eeljahutuseks jahedat öö-õhku ja ajal, mil töötajad kodus,  vähendab ventilatsioonile, jahutusele ja küttele kuluvat energiahulka. Kõik tehnosüsteemid on kaugjuhitavad.

Skyoni arhitektuurse lahenduse lõid KOKO arhitektid ja hoone ehitas Tallinna Ehitustrust.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Skyoni pildid, fotograaf Kaupo Kalda: https://bit.ly/3GXOgKE

 

Lisainfo:

Silver Neemelo

Capital Mill ehitusdirektor

Silver.neemelo@capmill.eu

+372 5343 5040