Capital Mill logo

Pressiteade: Capital Mill pälvis ehitussektori aastakonverentsil auhinna Tark Tellija 2022

Baltimaade juhtiv kinnisvaraarendaja Capital Mill pälvis ehitussektori kõige olulisemal aastakonverentsil Ehitus 2023+ ainulaadse Skyoni äri- ja büroohoone rajamise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud auhinna Tark Tellija 2022.

„Skyon hoone on suurepärane näide, kuidas põhjalikult läbimõeldud lähteülesandest ning meeskonna vahelisest usaldusest ja heast koostööst sünnib kvaliteetne ja silmapaistev ehitis. On rõõm näha et Eestis jätkub visiooniga arhitekte, nutikaid insenere, kogemustega ehitajaid ja tarku tellijaid. Peame töötama selle nimel, et väärtuspõhistest hangetest saaks tavapraktika ja seda nii era- kui ka avalikus sektoris,“ sõnas majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.

„Capital Milli kui arendaja jaoks oli Skyoni rajamine Tallinna südalinna vastutusrikas ülesanne, kuna soovisime luua tõesti erilise maja – ainulaadse suunanäitaja ja maamärgi oma terviklikkuses ning keskkonnasõbralikkuses. See õnnestus ning ilmselt jäi Skyon seetõttu ehitusvaldkonnas ka teistele silma. Tänan kõiki, kes on Skyoni saamisesse panustanud ning targa tellija auhinna eest,“ ütles Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo.

Targa Tellija konkursi eesmärgiks on anda ühiskonnale teada targa tellija olulisusest ehitussektori arengule ja ehituskultuuri tõusule Eestis ja väärtustada tellijaid, kes annavad selleks oma panuse.

LEED Platinum-standardi nõuete järgi rajatud 26-korruselises Skyoni hoones kasutatakse mitmeid nutikad tehnoloogilisi lahendusi, mis muudavad selle jätkusuutlikuks ja keskkonnasõbralikuks. Ligi 900 värvilist eri kuju ja suurusega klaaspaneeli annavad nii interjööris kui eksterjööris iseäraliku väljanägemise, kuid arvestavad samas valguse jaotumisega kogu päeva vältel. Nii kaitsev fassaad liigse päikesekiirguse eest, võimaldades samas nautida vaadet linnale.

Küttele ja ventilatsioonile kuluvat energiat ja raha aitab säästa R8 Technologies poolt loodud digitaalne operaator, mis soojadel suvekuudel kasutab eeljahutuseks jahedat öö-õhku ja ajal, mil töötajad kodus,  vähendab ventilatsioonile, jahutusele ja küttele kuluvat energiahulka. Kõik tehnosüsteemid on kaugjuhitavad.

Skyoni arhitektuurse lahenduse lõid KOKO arhitektid ja hoone ehitas Tallinna Ehitustrust.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

Skyoni pildid, fotograaf Kaupo Kalda: https://bit.ly/3GXOgKE

 

Lisainfo:

Silver Neemelo

Capital Mill ehitusdirektor

Silver.neemelo@capmill.eu

+372 5343 5040

 

Pressiteade: Capital Mill laiendas oma kinnisvaraportfellis tehisintellektipõhist energiajuhtimist

Baltimaade juhtiva kinnisvaraarendaja Capital Milli ja tehnoloogiettevõtte R8 Technologies koostöö laiendamine võimaldab tehisintellektipõhise energiajuhtimise abil uuel rohetasemel hallata erinevaid objekte nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, tuues endaga kaasa märkimisväärse energiasäästu.

„R8 digitaalse operaatori pakutavaid nutikad ja keskkonnasäästlikke lahendusi oleme koos oma rentnikega Skyoni ärihoones nautinud enam kui aasta jagu. Uue koostöölepingu kohaselt laiendame R8 tehisintellekti kasutust oma kinnisvaraportfellis veelgi ning viime uuele rohetasemele Eestis kolm, Leedus kaks ja Lätis ühe objekti,“ ütles Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu.

Kaarel Loigu sõnul kasutab Capital Mill praegu R8 digitaalset operaatorit  neljal objektil kokku ca 38 000 ruutmeetri üüritava pinna haldamiseks.

„Igas ärihoones sisuliselt koheselt rakendatav R8 energiajuhtimise tehnoloogia parandab hoonete sisekliimat ja aitab seejuures kokku hoida energiakuludelt,“ lausus R8 Technologies tegevjuht Siim Täkker. „Tippteadlaste pideva arendustegevuse tulemusel ajas kasvava kogemuspagasiga digitaalne operaator mitte ainult ei kogu erinevaid andmeid, vaid kasutab neid ära hoone targaks energiajuhtimiseks ööpäevaringselt, pakkudes seejuures tööriista üha karmistuvate rohenõuete täitmiseks.“

Siim Täkker lisas, et Capital Milli hooned on hea tehnilise tasemega, kuhu on tehisintellekti baasil töötavat R8 digitaalset operaatorit olnud lihtne liidestada. Selliselt pakub energiajuhtimise tööriist nii hoone haldajale kui ka rentnikele kõige suuremat efekti.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

R8 Technologies on tehnoloogiaettevõte, mis tegutseb energia ja kinnisvara sektorites. R8 Technologies on loonud hoonete intelligentse energiajuhtimise tarkvara, mille kasutusele võtmine on lihtne, kiire ja ei vaja täiendavaid investeeringuid. R8 Digitaalne Operaator on tehisintellekt, mis juhib kaasaegsete ärihoonete tehnosüsteeme, pidades silmas kolme põhiparameetrit – parem sisekliima, kõrgem energiaefektiivsus ning tehnosüsteemide pikaajalisus. R8 Digitaalse Operaatori keskmine saavutatud energiasääst on enam kui 20%.

Lisainfo:
Kaarel Loigu
Capital Mill tegevjuht  kaarel.loigu@capmill.eu  +372 503 2845

Podcast: Capital Milli tegevjuht Kaarel Loiguga majandusest, pankadest, euriborist ja ärikinnisvarast

Kaarel käis taaskord oma kogemust jagamas ja tulevikust rääkimas. Seekord olid ta vestluspartneriteks podcasti “Kinnisvarajutud” saatejuhid Siim Semiskar ja Algis Liblik. Saates andis Kaarel oma senise kogemuse pealt hinnangu praegusele olukorrale ning tegi ka mõned julged ennustused majanduse, kinnisvara ning panganduse kohta. Lisaks räägiti pikalt eelmisest suurest kriisist, mille läbis Kaarel panganduses töötades. Arutleti, kas täna on näha sarnaseid ohumärke või peaks muretsema hoopis teiste kitsaskohtadepärast. Või kas üldse peaks muretsema?

Saate teises osas mindi süvitsi Capital Milli teemal – millega Baltikumi kinnisvaraturul silma oleme jäänud ning mida on veel oodata.

Aitäh saatejuhtidele ja Kaarlile põneva vestluse eest!

Kuula järgi siin

 

Podcast: kuidas teha pilvelõhkujat

Refereeritud tekst Delfi Ärilehest. Podcast on järelkuulatav siin

Kuidas teha erakordseid ehitisi? Milline roll on hoone arhitektil, ehitusinseneridel ja tellijal? Eesti mõistes „pilvelõhkuja“ Skyon on hea näide suurepärasest koostööst ja tulemusest.
Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liitu www.ekel.ee kuulub 65 arhitekti- ja inseneribürood, kus töötab ligi 800 projekteerijat. Igal aastal valmib Eesti arhitektide ja inseneride loomingu tulemusena hulgaliselt omanäolisi ehitisi – parimad nendest jõuavad ka EKELi korraldatavale konkursile „Aasta ehitusprojekt“, kus tõstetakse esile parimaid projekteerimismeeskondi, tunnustatakse arhitekte ja ehitusinsenere.

Ühest sellisest ehitisest ja selle loomeprotsessist tulebki juttu. Eesti mõistes „pilvelõhkuja“ Skyon on elava fassaadiga kõrghoone, mis annab Maakri kõrghoonete kvartalile uue suurlinliku noodi. Projekteerimisprotsessi silmas pidades on tegemist näitega projektimeeskonna väga heast koostööst, mille tulemusena valmis suurepärane hoone. Kuidas teha erakordseid ehitisi? Milline roll on hoone arhitektil, ehitusinseneridel ja tellijal? Sellest nüüd räägimegi.

Saates räägivad:
– arhitekt Raivo Kotov, KOKO arhitekid OÜ;
– konstruktsioonide projekteerija Marti Sein, Neoprojekt OÜ;
– hoone tellija Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo;
– tellija Capital Milli projekteerimistööde juht Reet Kalmet.
– Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuht Kalle Karron.

Capital Mill Äripäeva raadiosaates “Kinnisvaratund”

Kaarel Loigu ja Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam, MRICS, käisid hiljuti Äripäeva saates “Kinnisvaratund” rääkimas välismaiste investorite huvist Baltikumi ärikinnisvara vastu. Saates räägitakse, millises mahus on välisinvestorite huvi peale sõja alguse pausi taastunud, kui suurte ootustega välisinvestorite juurde minnakse ja millistes summades kokkulepetega tavaliselt tagasi tullakse. Arutatakse, miks on välisinvestori jaoks atraktiivsed pikaaegsete üürilepingutega südalinna bürood ning mille vastu veel huvi tuntakse. Lisaks räägitakse saates, mida ootavad arendajad ja haldajad 2023. aastast ning millised on ettevõtete järgmise aasta eelarved.

Kuula kogu saadet siin

Arvamuslugu. Kaarel Loigu: Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus

Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus

Kodukohas asuva poe eeliseks on lähedus ja kiirete ostude võimalus, mis aitab aega kokku hoida, kirjutab ärikinnisvaraarendaja Capital Mill OÜ tegevjuht Kaarel Loigu.

Eestisse kerkisid pea kõik praegused suuremad kaubanduskeskused kümme ja enam aastat tagasi. Suured kaubanduskeskused olidki kaubanduse sünonüümiks. See trend on nüüd peatunud. Kaasaegset kaubanduspinda lisandub loomulikult juurde, kuid pigem väikeste arenduste korras elupiirkondades tegutsevate väiksemate kaupluste ja mikrokeskuste nišši ning maakonnakeskustesse.

Me võime seda nimetada strukturaalseks muudatuseks kaubanduspindade arenduses, kui soovite, sest muutunud on palju – suurimaks mõjutajaks seejuures on olnud koroonapandeemia. Jah, ka enne seda oli aeg-ajalt jutuks mõne kehvema asukohaga suure ostukeskuse eksistents, kus otsiti võimalusi luua klientide meelitamiseks täiendavaid meelelahutusteenuseid või kaaluti avalike teenuste toomist jõude seisvale kaubanduspinnale. Kuid viimase löögi andis ikkagi koroona.

Pimedad aknad

See on mõneti võrreldav näiteks teiste koroonapandeemiaga kaasnenud põhimõtteliste muudatusega, mis on jäänudki püsima. Mõelgem siin kasvõi plahvatuslikult kasvanud kaugtöö osakaalule. Paljudele toona kodukontorisse sunnitutest on selline tööelu meeldima hakanud ja tööandjad peavad sellega edaspidi arvestama. See on uus normaalsus, mis tundub iseendastmõistetavana. Sarnaselt kaugtööga on viimase paari aastaga oluliselt kasvanud e-kaubandus ning tegelikult digitaliseerimise tase üldse.

Paljudele kodukontorisse sunnitutest on selline kaugtööelu meeldima hakanud ja tööandjad peavad sellega edaspidi arvestama.

Mitmes Euroopa riigis (nt Saksamaa, Austria, Taani, Holland) jälgiti vastavate loendurite abil jalakäijate hulka eri linnade kesklinna piirkonnas koroona ajal. Arusaadavalt ja ilmselgelt mõjutasid seda erinevad toonased piirangud ning oluliselt vähenenud liikujate arv jättis jälje ka kesklinnas tegutsevatele jaekaubandus- või teenindusettevõtetele. Sellest taastumine pole olnud kiire, kesklinna piirkonna üldine atraktiivsus ja elu keskmeks olek sai tuntava löögi.

Sama pilt avanes Eestiski. Tallinna süda ehk kesklinn oli inimestest tühi ja vaateaknad pimedad. Suurtes kaubanduskeskustes oli vaid toidupood avatud, ülejäänud kümned ja kümned rentnikud ehk siis rõiva-, jalatsi-, sporditarvete, ilutoodete, mööbli jne müüjad ei saanud pikka aega tegutseda. Ehk suured keskused minetasid oma senise tähenduse – polnud külastajaid, polnud meelelahutust, polnud kaubandust.

Samas olid kogu pandeemia ajal avatud väikesed piirkondlikud keskused, kus tavaliselt on koha leidnud toidupood, apteek, lillepood ja veel mõni väike teenusepakkuja. Koroona muutis need hoobilt kohaliku elu ja kogukonna mikrokeskusteks. Tegemist oli kohtadega, kus saab keerulisel ajal oma vajadused rahuldatud – toit ja ravimid on olulised, uued kingad ja teksad võivad seevastu oodata paremaid aegu. Lisaks muidugi ka selle piirangu mõju, mis peatas meelelahutuse ja muude ürituste korraldamise.

Uus normaalsus

Sääraste piirkondlike minikeskuste teke ja nende elujõud on teisalt ka paratamatu suundumus. Kui ajutiselt puudub ligipääs kestvuskaubale või mitteelulistele teenustele või need puuduvad sootuks, siis saavad inimesed veel hakkama. Toiduta siiski mitte, ja nii ongi toidupood keerulisemal ajal see tõmbekeskus. Lisaks on kodukohas asuva poe eeliseks seesama lähedus ja kiirete ostude võimalus, mis aitab aega kokku hoida.

Eestis on 14 linna, kus rahvaarv ületab 10 000 inimese piiri – sinna ja maakonnakeskustesse luuaksegi uued kaubanduspinnad.

Siin saab vabalt tõmmata paralleeli sellega, kui üks maapiirkondades tegutsev jaekaubanduskett kunagi teatas, et tegelikult tegelevad nemad päriselt regionaalpoliitikaga, sest kõik teised, kaasa arvatud riik, on oma teenused maalt minema kolinud. Kauplus kohaliku kogukonna keskusena ja kogunemiskohana aga tegutses jätkuvalt.

Samuti on üle Eesti laienemas mitu suuremat jaeketti, mis otsivad sobivaid asukohti toidu- ja esmatarbekauplustele just väljaspool suuremaid linnu. Eestis on 14 linna, kus rahvaarv ületab 10 000 inimese piiri – sinna ja maakonnakeskustesse luuaksegi uued kaubanduspinnad.

Vaevalt põhjustab uus, sügistalvine koroonalaine selliseid sulgemisi, nagu kogesime eelnevatel aastatel. Oleme õppinud sellistes tingimustes elama ja oludega arvestama. Küll aga arvan, et oma kodulähedase toidupoe «avastanud» klient jätkab seal käimist ka edaspidi. Tema jaoks ongi see kaubandus.

Arvamuslugu. Arendaja: mis toob kliendi poodi? Peagi ei pruugi selleks enam olla odav piim vaid midagi muud

Delfi Ärilehes ilmus Tanel Samueli sulest arvamuslugu. Viide loole asub siin

Lähitulevikus tuleb kaupmehel otsustada ja oma turundusplaane selle järgi sättida, kas hakata klienti poodi meelitama odava piima või soodsa laadimisvõimaluse pakkumisega elektriautodele.

Elektriautode osakaal Euroopa autopargis suureneb pidevalt, mõnes riigis hoogsamas tempos, mõnes läheb aeglasemalt. Praegu moodustavad Eesti automüügist elektriautod paar-kolm protsenti, kuid automüüjate sõnul kasvab müük jõudsalt. Euroopas tervikuna moodustab sel aastal elektriautode osakaal müügist umbes kümnendiku. Alates 2035. aastast saab Euroopa Liidus uue autona osta vaid elektriautosid.

Arengud, mis vahetavad sisepõlemismootorid lähema kümnendi jooksul elektrimootorite vastu, ühest küljest loovad kaupmeestele ja kaubanduspindade omanikele uusi võimalusi, kuid teisalt on siin ka hulgaliselt veel vastamata küsimusi. Paljuski liigutakse täiesti tundmatul maal, improviseeritakse, oletatakse, katsetatakse, kombatakse erinevaid piire. Mida see üldse tähendab kaubanduskeskuste jaoks? Kuidas muutuvad klientide vajadused? Millised on siin kõige paremad tehnilised lahendused?

Kuna vana Euroopa on meist selle teema käsitlemisel mõnevõrra eespool, siis võib Eestis uusi kaubanduspindu arendades ning elektriautode laadimistaristut rajades aeg-ajalt sealset diskussiooni jälgida, et siinmail võimalusel hilisema tulijana mõne reha otsa astumata jätta.

Ilmselge on arusaam, et täna ei tähenda ostlemine ainult kaupluses sisseostude tegemist. Kaubanduskeskuste külastajatele pakutakse emotsionaalset kogemust – segu ostmisest, toitlustusest, meelelahutusest ja teenustest. Seejuures hakkab üha olulisemat rolli mängima elektromobiilsus. Ühe vaatenurga kohaselt pakub viimane keskusele suurt võimalust, kuna pakutav kliendikogemus ja teenus saavad alguse juba parkimisplatsil. Vajadused ajas muutuvad: klient tahab seal autot laadida, kus ta peatub. Kui keskused seda võimalust pakuvad, siis on nad ka atraktiivsed.
Lisaks ka teadmine, et kuna laadimisjaamad paistavad parklas visuaalselt hästi välja, rõhutavad nad juba aegsasti kõike kestlikkusega seonduvat. Ettevõtted loovad laadimispunkte rajades enda jaoks keskkonnasõbraliku kuvandi. See omakorda aitab võita juurde kliente elektriautodega sõitjate kasvavast kogukonnast.

Uued võimalused tähendavad ka samaaegselt uusi väljakutseid ehk siis tehniliste ja taristuliste küsimuste lahendamisele lisaks tuleb kaupmehel mõelda, kes on ta kliendid? Sihtrühmiti erineb ajakasutus märgatavalt. Tavasooviks on, et elektriauto laadimine peaks toimuma kiiresti. Kuid kiiruse tagamine pole alati parimaks lahenduseks. Seega peab laadimistaristu sõltuma antud piirkonna ja klientide profiilist.

Tuleb teha valik, kas pakkuda kliendile laadimisvõimalust ainult kaupluse avamisaegadel või ööpäevaringselt. Kas piirata laadimisaega ühe tunniga või mitte. Kas kasutada laadimisäppi või -kaarti. Või siduda see teenus kuidagi ära kliendikaardiga. Tuleb valida, milline on hinnakujundus, kas pakkuda tasuta laadimisvõimalust. Seda tegid näiteks Saksamaal odavketid Lidl ja Aldi, kui mõlemad teatasid hiljuti sellest, et loobuvad tasuta elektri jagamisest. Põhjuseks loomulikult energiahindade hüppeline kallinemine.

Kui erinevate kaubandusettevõtete ja poekettide parklates erineb tulevikus elektriauto laadimishind, siis on see sisuliselt täpselt samasugune „soodusmüük“ nagu piima või banaanide puhul. Tarbija tuleb poodi meelitada.

Eesti juurde tagasi tulles saame arendajana öelda, et laadimistaristute loomine mõjutab uute kaubanduspindade arendamist ja olemasolevate pindade kaasajastamist. Siinsel turul on tegutsemas kümmekond laadimisvõrgustiku väljaehitajat, kellega käivad läbirääkimised ning kes soovivad seada servituute. Pindade üürileandja on silmitsi kõigi nende küsimustega, millest eespool oli juttu. Kõik teavad, et elektriautode arv kasvab üha enam ning leida tuleb parim viis selle suundumusega kohanemiseks ning poeklientidele meeldimiseks.

Ilmselt oleks mõistlik, et ärikinnisvara omanikud arutaks ühiselt suuremas ringis neid teemasid. See väldiks liigset killustumist ning annaks võimaluse koondada näiteks tehnilise toe ja klienditoe ühte vormi. Kahtlemata on siin põrkumas erinevad lähtepunktid ja vaated – on omaniku, üürniku ja kliendi vaade, laadimisvõrgustiku ehitajast ja teenusepakkujast rääkimata. Samas on olemas ka ühine huvi ning see viib tavaliselt tulemuseni.

Pressiteade: Prisma avas uue Roo supermarketi

Neljapäeval avati Harku vallas uus Roo Prisma, mis on viimane tänavu avatud kolmest uuest kauplusest. Harku vallavanema sõnul oodati Prisma tulekut just Harkujärve piirkonda, et tuua kaubad ja teenused kohalikele lähemale ning luua uusi töökohti.

Harku vallavanema Erik Sandla sõnul on Harkujärve piirkond kiiresti populaarseks saanud, mistõttu Prisma tulek on väga oodatud. „Teeb rõõmu, et meie valda tahetakse elama tulla – suve alguses ületasime 17 000 piiri ja septembri seisuga juba 17 200 elaniku piiri.  Järjest suureneva inimeste arvuga kaasnevad ka kohustused, vajadus uuteks investeeringuteks ja taristu pidevaks arendamiseks.

Mul on hea meel, et Prisma kauplustekett avab lisaks Tiskre kauplusele juba teise poe meie vallas. Roo Prisma hakkab teenindama Harkujärve piirkonda, mis toob kaubad ja teenused selle piirkonna elanikele veelgi lähemale ning loob valda uusi töökohti,“ märkis vallavanem Sandla.

Prisma Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul on Prisma tänavu jõudsalt laienenud. “Roo Prisma tulekuga tähistame sel aastal juba kolmanda uue poe avamist. Selle aastanumbri sees avatud Rapla ja Maardu Prisma kinnitavad tendentsi, et piirkonnad Tallinna ümber arenevad pidevalt ning Prisma kaubavalik on neis piirkondades populaarne,” rääkis ta.

Prisma tehtud kliendiküsitlusest selgub, et Roo Prisma on Harku inimeste hulgas oodatud. „Kuuleme klientidelt, et info Prisma laiast kaubavalikust ning kõige soodsama hinnaga ostukorvi toodetest on levinud. Praeguses majandussituatsioonis on need argumendid klientide jaoks järjest olulisemad,“ märkis Kilpiä.

“Prisma jaoks on klientide soovid väga olulised ning seepärast võtame neid ka uues kaupluses kohe arvesse. Sellest lähtudes oleme pannud rõhku Food Market`i alale, kus on lai valik liha ja kala ning värskeid valmistooteid. Puu- ja juurviljade osakonnas on mahlamasin värske mahla pressimiseks. Lisaks on kaupluses lai valik vegantooteid ning gluteeni- ja laktoosivabu tooteid.

Tagasisidet kaupluse kohta saab anda ka edaspidi Prisma kodulehel ja kaupluse infoletis. Sortimendi kujundamisel lähtume jooksvalt tagasisidest,” lisas Kilpiä.

Roo Prisma arendaja Capital Mill ehitusdirektori Silver Neemelo sõnul panevad nad palju rõhku keskkonnasäästlike lahenduste loomisele. „Kogu hoone on projekteeritud ja ehitatud nii, et see vastaks A-energiaklassi nõuetele.

Kasutame Roo Prismas vaid energiasäästlike LED-valgusteid ning tehnosüsteemide ehituses on kasutatud erinevaid energiatagastussüsteeme,“ sõnas Neemelo.

Peale Prisma supermarketi asuvad uues keskuses ka Apotheka, PetCity ning Chopsticks. Keskusesse luuakse ligi 45 uut töökohta, millest üle poole on Prismas.

Roo Prisma on avatud iga päev kella 7-23. Lisaks uuele kauplusele saavad Harkujärve piirkonna elanikud kaupa tellida ka ePrismast.

Prisma Peremarket AS tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Koos Roo Prismaga on ketil nüüd üle Eesti neliteist kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd ligi 900 inimesele. Prisma on kõige laiema valiku ja kõige soodsama ostukorviga poekett Eestis ning ePrisma Eesti suurima valikuga veebipood. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome ja Eesti turul.

Roo Prisma avamise pildid leiab siit:

 

Vaba ametikoht: kinnisvara analüütik

Capital Milli meeskond on kinnisvara analüütiku otsingul.

Kuulutus on aktiivne ja nähtav siin

Capital Mill Äripäeva raadiosaates “Kinnisvaratund”

Möödunud nädalal oli Äripäeva raadio eetris järjekordne Kinnisvaratund ning sel korral keskenduti kaubandusteemadele. Kahevestlust pidasid Capital Milli investeeringutejuht Kristjan Kivipalu ja saatejuht Lauri Leet.
Räägiti ka e-kaubandusest, inflatsioonist, jaekaubanduse rentaablusest ning kaubandusse investeerinud investorite tootlustest.
Saade on järelkuuluatav siin