Capital Mill logo

PRESSITEADE: Amserv avab Peetris 2026. aasta suvel Baltikumi suurima autoesinduse

Baltikumi üks juhtivaid automüügi- ja teenindusettevõtteid Amserv alustas uue, Baltikumi suurima ja kaasaegseima Toyota autoesinduse rajamist. Uus esindus avab uksed 2026. aasta suvel ja asub Tallinnast väljuva Tartu maantee paremal äärel ning hakkab pakkuma mugavat ja kvaliteetset teenindust nii uute kui ka kasutatud autode ostjatele.

Arendaja Capital Mill ja Amserv sõlmitud lepingu kohaselt, mille tulemusena rajatakse Vägeva tee 2 aadressile Peetri asulas enam kui 12 000 m² suurune esindus. Uus Amserv Toyota autoesindus asub otse Tartu maantee ääres ja on hõlpsasti ligipääsetav nii Tartu maanteelt kui ka Vägeva teelt Peetri asulast. “Kui lisada ka kilomeetri kaugusel paiknev Amserv Peetri kere- ja värvitööde esindus koos hoolduse ja kasutatud autode müügiga, siis moodustavad need kaks kompleksi kokku Balti riikide suurima sõiduautode- ja kergete kommertssõidukite äriüksuse,” kinnitas Amservi tegevjuht Rene Varek.

„Oleme Tallinnas uut asukohta otsinud viimased 4-5 aastat, kuna meie ajaloolised ruumid Pärnu maanteel, kus oleme tegutsenud juba 33 aastat, on nii moraalselt kui füüsiliselt vananenud. Oleme kaalunud hoone täielikku renoveerimist, kuid see tähendaks kolimist ajutisele pinnale, mida on keeruline leida. Kuigi oleme viimastel aastatel Amserv Järve esindust oluliselt renoveerinud ja kaasajastanud, mõistame, et kõiki soovitud nõudeid me täita ei suuda ja ruumi juurde ei teki. Pärast sobiva asukoha leidmist Tartu maantee ääres Vägeva teel otsustasime sõlmida lepingu arendaja Capital Milliga ja alustada uue esinduse rajamist,“ rääkis Varek.

Amserv jätkab investeerimist uutesse esindustesse hoolimata muutlikest aegadest autoturul. “Avame 2025. aasta jaanuaris uued esindused ka Pärnus ja Paides. Autoturgu iseloomustavad praegu küll väljakutsed ja ebakindlus, kuid meie eesmärk on vastata klientide kasvavatele ootustele ning pakkuda kaasaegset ja mugavat teenindust moodsates ja kliendisõbralikes tingimustes,” kommenteeris Varek.

Amservi tegevjuhi sõnul pakub uus hoone klientidele veelgi mugavamat teenindust, võimaldades Amservil oma klienditeenindusmudelit ja -teekonda arendada vastavalt Toyota kõige uuematele standarditele. “Keskkonnasõbralikud ja kaasaegsed ruumid, mugav juurdepääs, suur parkimisala ning laiem teenuste valik peaksid tagama klientidele kõrgetasemelise ja turvalise kogemuse,” sõnas ta.

Uues asukohas planeerib Amserv viia enamik müügis olevatest kasutatud autodest siseruumidesse ning premium-klassi kasutatud autosid tutvustada spetsiaalses kasutatud autode müügisalongis. Uute autode jaoks rajatakse Toyota nõuetele vastav müügisalong, kus on eraldi ala Toyota Professional kommertssõidukitele. “Kõik senised Pärnu maanteel pakutavad teenused, sealhulgas tehnoülevaatus, kiirteenindus ja erinevad autopesula lahendused, kolivad samuti uude asukohta,” jagas Varek.

Hoone arendajaks valiti tunnustatud kinnisvarainvesteeringute ettevõte Capital Mill, kes on Baltikumi turul tegutsenud juba aastast 2008. „Meil on hea meel Amserviga koostööd teha, et viia ellu niivõrd oluline arendus. Uut projekti iseloomustavad põhjalikult läbimõeldud lahendused, mis vastavad nii tänapäevastele nõudmistele kui ka tulevikutrendidele. Meie eesmärk on luua keskkond, mis toetab Amservi tegevusi ning pakub nende klientidele ja töötajatele kaasaegseid ja mugavaid tingimusi,“ sõnas Capital Milli partner Tanel Samuel.

„Meie eesmärk on pakkuda kvaliteeti, mis loob pikaajalist väärtust kogu ühiskonnale,“ sõnas Samuel. „Amservi uus keskus tõstab esile, kuidas kaasaegne arhitektuur ja jätkusuutlikkus saavad koos toimida,“ kinnitas ta.

Uue hoone peatöövõtjaks on valitud Ehitustrust Tallinn. Ehitusprotsessi käigus keskendutakse energiatõhususele ja keskkonnasäästlikkusele, mis on tänapäevase kinnisvaraarenduse lahutamatud osad. Valmiv hoone vastab A-energiaklassile, mis tagab madala energiatarbimise ning lisaks on hoonele kavandatud rahvusvaheline LEED GOLD sertifikaat, mis kinnitab projekti vastavust maailmatasemel standarditele.

Hoonele on plaanis nurgakivi panna veel 2025. aasta varakevadel ning pärast seda algavad suuremahulised ehitustööd. Üle 12 000 m² pindalaga kompleks valmib 2026. aasta suveks ning selle alla kuuluvad nii autosalongid, remondihallid, laod kui ka parkimismaja. Tegemist saab olema Baltikumi suurima autokeskusega. Hoone rajamisel pööratakse suurt tähelepanu keskkonnasõbralikkusele ja energiatõhususele, kasutades võimalikult palju taaskasutus- ja energiasäästlikke lahendusi nii ehitusprotsessis kui ka hiljem igapäevaselt.

PRESSITEADE: Skyoni heategevusliku trepijooksu läbinud kogusid 2500 eurot haigete laste unistuste täitmiseks, oma panuse andis ka maadleja Heiki Nabi.

Neljapäeval toimus Skyoni 26-korruselises ärihoones heategevuslik trepijooks, mille raames koguti Minu Unistuste Päeva fondi 2500 euro ulatuses annetusi. Trepijooksu läbis seekord ka endale üllatuseks kõige kiiremini maadleja Heiki Nabi.

Neljandat aastat järjest toimus Capita Milli korraldatud Skyoni trepijooks, mis tõi kokku sadakond inimest, kel avanes võimalus enda sportlikult proovile panna ning samuti teha jõulueelne heategu. Trepijooksu sai läbida nii kõndides kui ka joostes. 26 korruse peale tuli tippu jõudmiseks läbida 545 trepiastet

Capital Mill annetas Skyoni maja 26 korruse läbimisel iga osaleja eest 26 eurot heategevusfondile Minu Unistuste Päev, mis viib ellu raskelt ja krooniliselt haigete laste unistusi.

Skyoni heategevuslikul trepijooksul osales teist aastat järjest kahekordne maailmameister Kreeka-Rooma maadluses Heiki Nabi, kes tuli tänavu ajaga 4:08 ka trepijooksu võitjaks. „Tulin taas Skyoni trepijooksule osalema, sest tegu on heategevusliku üritusega,“ lasus ta. Sportlase sõnul oli ta enne kõrghoone treppidele siirdumist oma treeningplaani kohaselt päevase jooksutrenni suures osas juba läbinud ning punkti sellele pani trepijooks. „Tegemist oli küllaltki koormava pingutusega. Üleval hingeldasin 3-4 minutit, siis taastusin ja pärast oli väga hea tunne.“

Kõrghoone trepid läbis Capital Milli töötajatest ka tegevjuht Kaarel Loigu, kelle sõnul on Skyoni heategevuslikust trepijooksust kujunenud oodatud sündmus nii oma maja töötajatele kui ka teistele huvilistele. „Väike sportlik pingutus, millega kaasneb ka omapoolse heateo sooritus raskelt haigete laste unistuste täitmiseks on igati toetamisväärt kombinatsioon iga vastutustundliku ettevõtte vaates,“ lausus ta.

Heategevusfond Minu Unistuste Päevale aitab viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, et pakkuda lastele ja nende peredele emotsionaalset tuge. Lisaks personaalsetele unistuste päevadele korraldab fond perepäevi, kus sarnase kogemusega pered saavad omavahel tuttavaks, veeta kvaliteetaega ning saada olulist vaimset tuge ja kontakte. Skyoni trepijooksudel kogutud varasemate annetuste toel on korraldatud laste unistuste päevi ning samuti talvist perepäeva.

GALERII (Andrei Ozdoba): https://bit.ly/3VneUTu

 

PRESSITEADE: Maakri kvartali tulevane ilme täiendab Tallinna kilukarbisiluetti kolme pilvelõhkujaga

Capital Milli juhtimise all oleva ettevõtte Kolmas Arendus, kinnisvaraettevõtte Robalm ning Eesti Arhitektide Liidu koostöös läbi viidud Maakri kvartali arhitektuurivõistlus osutus edukaks ning võidukavandiks kuulutati arhitektuuribüroo molumba võistlustöö „Trinity“ .

Võistlustingimuste järgi peab ligi pool Maakri kvartali pindalast muutuma haljastatud linnapargiks, siinne tänavaruum peab soosima jalakäijaid ning ühtlasi tuleb restaureerida kunagine E. Lenderi Gümnaasiumi hoone.

Maagiline 130 meetri piir sai kombatud

„Sedavõrd suuremahulisi võistlusi ei toimu Eestis sageli, eriti veel selliste mahtude peale, mis mõjutavad linna kilukarbisiluetti. Selge on, et tööd jätkub veel mitmeks aastaks ja lahendused arenevad planeerimise ja projekteerimise faasis kindlasti palju edasi, kuid võidutöö annab selleks väga hea lähtekoha. Võidutöö voorused ilmnesid nii mahulistest paiknemistest ja kõrguste varieeruvusest kui ka hästi lahendatud liikumisteedest, mis tagavad selle, et koht saab orgaaniliseks osaks Tallinna südalinnast,“ kommenteeris žürii liige, Eesti Arhitektide Liidu liige Tõnis Arjus.

Arjuse sõnul eristub võidutöö eelkõige selle poolest, et tegu pole ühe kinnistu põhise lahendusega, vaid suurema tervikuga, kus koha fookuseks saab keskne avalik ja haljastatud ruum, mis saab arvatavasti kogu Maakri piirkonna südameks. „Kuna arendusalal on ette nähtud mitmeid erinevaid funktsioone, kus elukeskkond ja töökeskkond üksteist täiendavad, siis on oodata kogu piirkonna elavdamist, mis toetab Tallinna kui inimkeskse linna arengueesmärki,“ avaldas Arjus lootust.

Capital Milli kaasomanik ja žürii liige Tanel Samuel ütles, et võistlus oli kahtlemata pretensioonikas ning andis hea ülevaate sellest, kuidas võiks piirkonda mahuliselt lahendada. “Võidutöös meeldis see, kuidas arhitektid lähenesid julgelt ja liikusid piire kombates kõrgustesse. Lähteülesanne lubas seekord minna kõrgemale kui 130 meetrit, mis on tavaliselt aga arendajatele ja arhitektidele kirjutamata reegel ja piir. Selle piirangu ületamine pakkus võimaluse luua uuenduslikke, põnevaid ja kaasaegseid lahendusi, integreerudes siiski kenasti olemasolevasse keskkonda,” ütles Samuel.

10 aastaga saab Maakri kvartalist suurlinlik piirkond

Samueli sõnul on arenduse kõige keerulisem osa tõenäoliselt detailplaneeringu menetlus, ent linnavalitsus on pakkunud, et kolme aasta jooksul võiks menetlus lõpule jõuda. “Protsessi kiirus on hetkel kõige olulisem tegur ja siinkohal loodame väga, et lubatud ajapiirid ka paika peavad. Arhitektuurivõistlus, projekteerimine ja ehitus võivad kokku võtta siiski umbes 10 aastat,” arvas Samuel.

Võidutöös „Trinity“ pakutud lahenduses on alale planeeritud kolm eraldi kõrghoonet ning ala keskel paiknev kunagine Lenderi gümnaasiumi saab Maakri 28 ja Skyoni tulemüüride vahele juurdeehituse, mis koos moodustavad uue lasteaiahoone. Kolm eraldi kõrghoonet ning nende vahel asuv lasteaed saavad olema eraldi arendusalad, mida on võimalik edasi arendada sõltumatult. Kõik kavandatud kõrghooned on vertikaalselt liigendatud, nii et iga 5-10 korruse järel on ette nähtud avatum ja kõrgem vahekorrus, mida saab kasutada avalikkusele avatud rekreatsioonialana.

Loodav kvartal muutub Tallinna kõrghoonete ala südameks, mille keskmeks planeeritud pargiala loob ümberringi kõrguvate tornide vahele kandva pausi. Maakri kvartalist saab tihe ja mitmekesine jalakäijatele suunatud suurlinlik piirkond.

Laiad promenaadid, rohkelt päikesevalgust ja lopsakaid rohealasid

Maakri kõrghoonete kvartali süda muutub igas suunas jalakäijale mugavalt läbitavaks. Nii Tornimäe tänava liikumissuund kui ka Lenderi gümnaasiumi ja Skyoni vahelt kulgev suund on lahendatud piisavalt laiade promenaadidega. Tänava tasapinnal on tulevased hooned esimese korruse ulatuses osaliselt avatud. Kõnnitee on mitmes kohas viidud kogu ulatuses hoonete alla, vabastades nii maksimaalselt pinda haljastusele.

Pargiala säilitab lõunaosas paikneva kõrghaljastuse ning moodustab eraldi kolm Kuke tänavaga paralleelset tsooni, mida jagavad Tornimäe tänava telg ning Lenderi gümnaasiumi juurest Lennuki tänavale viiv jalakäijate ala. Kõige lõunapoolsem piirkond on kõige valgusküllasem ja metsikum, kus säilib suuresti ka olemasolev haljastus. Maakri 34 juures on läänepoolset maapinda tõstetud nii, et uue hoone teine korrus avaneks pargialale, tekitades võimaluse luua teisele korrusele mõnusaid rohelusse avanevaid funktsioone.

Kvartali keskel paiknev park loob tulevase lasteaia poole sujuvalt laskuva roheala, mille tsentrisse on kavandatud pargipaviljon, mida saaksid kasutada nii lasteaed kui ka pargikülastajad. Kõrghooned on planeeritud kvartali ida-, lääne ja põhjapoolsetesse nurkadesse, mis võimaldab jätta selle lõuna poolt avatuks – nii jõuab loodavasse parki maksimaalselt päikesevalgust hoolimata planeeritud kõrgetest tornidest.

Kõrghooned on krundile paigutatud selliselt, et nii uutest kui ka olemasolevatest pilvelõhkujatest oleksid tagatud võimalikult head vaated. Maakri tänava äärde planeeritud hooned on seetõttu keeratud olemasolevate tornidega võrreldes 45-kraadise nurga alla, mis võimaldab kõikide hoonete akendest vaadata teistest tornidest mööda.

Võistluse võitjatega alustab korraldaja läbirääkimisi Maakri kvartali detailplaneeringute avaliku ruumi ja arhitektuuriosa koostamise raamlepingu ning linnapargi ehitusprojekti arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osa koostamise lepingu sõlmimiseks.

Kokku laekus võistlusele 10 ideekavandit, millest kvalifitseerus 9.

Võistluse auhinnafond oli 64 000 eurot ning žürii otsustas määrata preemiad järgnevalt:

I preemia (20 000 €) ideekavandile “TRINITY”, autorid: Johan Tali, Karli Luik, Harri Kaplan ja Heidi Urb arhitektuuribüroost molumba

II preemia (16 000 €) ideekavandile “SÜDA” autorid: Andrei Paladjuk, Kristina Kaev, Eleonora Bublikova, Georgy Karyagin, Anna Gallat, Ivan Gavrilov, Jelena Kazak ja Francesco De Luca arhitektuuribüroost Panda, ettevõttest VANARC ja Tallinna Tehnikaülikoolist

III preemia (12 000 €) ideekavandile “JÕEORG”, autorid: Carmen Lee, Ella Aho, Merve Ünlü, Tuuli Toivonen, Sandrer Aas ja Aaron Renser arhitektuuribüroodest Arhitekt 11 ja Lundén Architecture (Soome).

Ergutuspreemia (8000 €) ideekavandile “JAANITULED”, autorid: Margit Mutso, Inke-Brett Eek, Noa Smolin, Ander Roosipuu ja Madis Eek arhitektuuribüroost Eek & Mutso

Ergutuspreemia (8000 €) ideekavandile “MEISTRITE LINN”, autorid: arhitektid Ingrid Viskus, Lembit-Kaur Stöör, Lera Mikhailova, Martin Tago ja Raivo Kotov, maastikuarhitekt Eleriin Tekko ning 3D-illustratsioonid Tatiana Päss büroost KOKO arhitektid

Võistlustingimused on kooskõlastanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja Eesti Arhitektide Liit.

 

Võistluse žüriisse kuulusid: žürii esimees, Kolmas Arendus OÜ esindaja Tanel Samuel, Capital Mill OÜ partner Igor Mölder, Robalm OÜ esindaja Even Tudeberg, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver, Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Marika Lõoke ja Tõnis Arjus ning nii Eesti Arhitektide kui ka Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige Karin Bachmann. Lisaks kaasas žürii töösse muinsuskaitse eksperdi Oliveri Orro ja ekspertidena osalesid ka Capital Milli projekteerimistööde projektijuht Reet Kalmet ning Capital Milli ehitusdirektor ja Kolmas Arendus OÜ esindaja Silver Neemelo.

Võistluse ja premeeritud töödega saab tutvuda siin.

Kõikide võistlusele laekunud töödega saab tutvuda siin.

Võistlustingimused on nähtavad siin.

Capital Mill alustas eksklusiivse kortermaja ehitust Tallinna kesklinna

Capital Mill alustas uue ja eksklusiivse kortermaja ehitust, mis asub logistiliselt atraktiivses asukohas Tallinna kesklinnas aadressil Jakobi 17. Kunagise hinnatud leivatootja järgi nime saanud Grünbergi Maja paikneb vaiksel ja rahuliku elukeskkonnaga tänaval, kust vaid lühikese jalutuskäiguga jõuab südalinna äri- ja kaubanduse piirkonda. 

„Capital Milli jaoks on viimane aasta kulgenud elamuarenduse valdkonnas väga töiselt – saime hiljuti valmis Laanserva elamurajooni Viimsis, aasta lõpus valmib Luisenthal Butiik Tõnismäe jalamil ning nüüd on kopp maas, et startida uue arendusprojekti ehk siis Grünbergi Majaga,“ lausus Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu.

Kaarel Loigu sõnul on Capital Milli arendusmeeskond veendunud, et Grünbergi Maja loob kaasaegse, kuid samas hubase elukeskkonna, mis vastab kõrgetele standartidele. Projekti eriline fookus on funktsionaalsusel ja kvaliteedil, et pakkuda tulevastele elanikele turvalist ja stiilset kodu kesklinna südames.

„Tänane turuolukord on kinnisvara ostmiseks soodsam võrreldes tänavu esimese ja teise kvartaliga – Euribor langeb, pangad teevad klientidele erinevaid pakkumisi ja pankade konkurents on kukutanud kodulaenude intressid viimaste aastate madalaimaks.  Kõik see peaks andma klientidele kinnisvara ostmiseks rohkem julgust ja kindlust. Grünbergi Maja just alanud müügiprotsess kinnitab sama tendentsi, näha on klientide suurt huvi antud projekti vastu ning tänaseks on juba esimesed võlaõiguslikud lepingud ka vormistatud,“ sõnas Uus Maa Five Stars juhatuse liige Eleri Kerde.

Uues arenduses saab olema kokku 17 korterit, mille seas on rõhk pandud 3- ja 4-toalistele perekorteritele, pakkudes avarat ja läbimõeldud elamispinda neile, kes hindavad ruumikust ja unikaalsust. Kesklinna piirkonnas suuri kortereid väga palju ei leidu, lisaks on hoone praeguses arendusfaasis võimalik arvestada ostjate soove korterite planeeringute osas.

Ehitustöid viib läbi Unico Eesti OÜ, kellel on suur kogemus kvaliteetsete ja kaasaegsete elamuprojektide teostamisel. Ehitus algas oktoobris 2024 ning korterid on planeeritud valmima 2025. aasta lõpuks. Hoonete arhitektuurse lahenduse autor on Arhitektuuribüroo Panda. Projekteerimistööde eest vastutas Keskkonnaprojekt OÜ ning omanikujärelvalvet teostab Inseneribüroo Telora OÜ. Müügipartneriteks on kaasatud Uus Maa Five Stars büroo.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud kinnisvarainvesteeringule Balti riikidesse ning tänane portfellimaht ulatub 500 miljoni euroni. Ettevõtte meeskond omab pikaaegset kogemust kinnisvaraarenduse valdkonnas. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid kinnisvara objekte Eestis, Lätis ja Leedus.

 

Lisainformatsioon:

Kaarel Loigu

+372 503 2845

Capital Mill OÜ

kaarel.loigu@capmill.eu

Oled oodatud Luisenthal Butiigi kliendipäevale 3. novembril

Kliendipäev on suurepärane võimalus avastada Luisenthal Butiiki ja selle erinevaid võimalusi ning saada rohkem teavet meie pakkumiste kohta.

Palume kliendipäevale registreeruda, et teaksime Sinu tulekuga arvestada. Seda saab teha siin.

 

 

Capital Mill sõlmis koostöölepingu Eesti iduettevõtte DoBu-ga

Rõõm on teada anda, et oleme alustanud koostööd Eesti iduettevõttega DoBu. Tegu on haldusplatvormiga, mis kergendab koduomanike igapäeva elu nii, et ära võib unustada tolmu koguvad mahukad paberdokumendid ja instruktsioonid. AI-l (Artificial Intelligence) põhineva tehnoloogia abil on võimalik koduomanikul väga kiiresti saada infot näiteks selle kohta, et kuidas kasutada mõnda tehnilist seadet, milline on hooldusvälp ja mida teha siis, kui garantiiajal on ilmunud välja kitsaskohad, mis vajaksid ülevaatamist.

Laaneserva kodud Viimsis on meie jaoks esimene projekt, kus hakkasime DoBu haldusplatvormi kasutama. Rõõm on näha, et senise lühikese kasutusperioodi jooksul on koduomanikud platvormi juba omaks võtnud, abi küsinud ja AI-lt ka vajalikud vastused saanud. Tegu on tõelise win-win olukorraga, kuna see parandab kommunikatsiooni klientidega ja samas vähendab olulisel määral meie meeskonna töökoormust.

Laaneservast sai Eesti esimene roheasfaldiga elurajoon

Capital Milli Laaneserva arendusest Viimsis sai Eesti esimene roheasfaldiga elurajoon!

Roheasfaldi lahenduse juures tegime koostööd kodumaise puidukeemia arendajaga Fibenol. 

“Capital Mill on alati otsimas kestlikke lahendusi, sest me mõistame, et meie tegevusel on sügav mõju nii tänapäeva ühiskonnale kui ka tulevastele põlvedele. Koostöö Fibenoliga roheasfaldi paigaldamisel on osa meie pikemaajalisest strateegiast, mille eesmärgiks on kasutada oma arenduste juures võimalikult palju kestlikke lahendusi. Väiksed sammud kokku loovad suure muutuse, millega peame tegelema täna, mitte homme. Arendajana on meie kohustus luua keskkond, mis toetab terviklikku ja jätkusuutlikku eluviisi,” kommenteerib Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu.

Vaata videost, mida roheasfalt endast täpsemalt kujutab ja miks on roheasfaldi paigaldamine oluline samm elamuarenduses:

Roheasfaldis on fossiilset päritolu liimaine bituumen asendatud ligniiniga – see teeb asfaldi võrreldes tavapärase asfaldiga oluliselt keskkonnasõbralikumaks. Juba asfaldi paigaldamisel võib koheselt tunda tavapärase lõhna asemel hoopis mahedat, looduslikku lõhna.
Ligniin on puidus sisalduv liimaine, mis kaitseb puud väliskeskkonna mõjude eest. Lehtpuudes on ligniini sisaldus vahemikus 20-30%. Eraldades puidust ligniini, saab seda kasutada tooraineks keemia- ja materjalitööstuses. 

Videos räägivad roheasfaldi lahendusest ja tulevikuplaanidest lähemalt Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo, Fibenoli välisvahendite koordinaator Reet Nõmmoja ja Capital Milli ehitusjuht Taavi Kiisk.

Laaneserva on suvel 2024 valminud elamuarenduse projekt Viimsi vabaõhumuuseumi lähedal.
Vaata lähemalt, milliseid kestlikke lahendusi on Laaneservas veel kasutatud.

TalTechi stipendiumikonkurss: Kaarel Loigu andis Capital Milli stipendiumi üle Daniel Tootsmanile!

TalTechi kevadisel stipendiumikonkursil teenis Capital Milli stipendiumi ehitiste projekteerimist ja ehitusjuhtimist studeeriv Daniel Tootsman!

Capital Mill andis inseneriteaduskonna ehituse- ja planeerimise valdkonna all stipendiumi välja juba teist aastat järjest.

“Danieli puhul jäi silma, et tema nägemus hoonete ja rajatiste arengusuundadest 15. aasta perspektiivis ühtib paljuski meie nägemusega. Ka õpingute jooksul on ta näidanud pühendumust ja ambitsiooni, mille ta kahtlemata sektorisse tööle tulles endaga kaasa toob,” selgitab Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu, miks just Daniel valituks osutus.
“Samuti avaldas Daniel soovi, et teha võimalusel disaini praktika just meie juures,” näeb Kaarel ette ka lähemat potentsiaalset koostööd Danieliga tulevikus.

Stipendiumile kandideerija pidi esitama oma nägemuse, milline võiks tulevikus olla hoonete ja rajatiste suurimad arengusuunad või muudatused 15. – 20. aasta perspektiivis. 

Kaarel leiab, et edukad ettevõtted peaksid alati kasutama võimalust näidata, et nad hoolivad: “Meie jaoks on see märk ettevõtte küpsusest ning osa vastutustundlikust käitumisest ühiskonnas tervikuna. Samuti võimalus ja tahe panustada noortesse, kes loovad uut homset meile kõigile.” 

Pressiteade: Maakri kvartalile otsitakse terviklikku arhitektuurilist lahendust

Maakri kvartal | Kaupo Kalda

Capital Milli juhtimise all olev ettevõte Kolmas Arendus OÜ, kinnisvaraettevõte Robalm OÜ ning Eesti Arhitektide Liit kuulutasid välja arhitektuurikonkursi Maakri kvartali ideelahenduse leidmiseks. Võistluse tingimuste järgi peaks ligi pool Maakri kvartali pindalast muutuma haljastatud linnapargiks, siinne tänavaruum peaks soosima jalakäijaid ning ühtlasi tuleb restaureerida kunagine E. Lenderi Gümnaasiumi hoone.

Capital Milli partner Tanel Samuel ootab võistluselt arhitektuurselt põnevaid lahendusi, mis mõjuksid ka visuaalselt efektselt ja julgelt. “Maakri kvartal on aastakümneid oodanud enda potentsiaali rakendmist ning rõõm on tõdeda, et oleme jõudnud sinna etappi, kus saame edasi liikuda ning päriselt tööga pihta hakata. Kindlasti saab südalinna senine vaeslaps konkursi tulemusena väärika ja kaasaegse ideelahenduse, mis muudab piirkonda veelgi atraktiivsemaks,” kommenteeris Tanel Samuel. Ta lisas, et praegune ajastus soosib ka seda, et lisaks välisele ilmele saab väga olulisel kohal olema ka hoonete kestlikkus.

Arhitektuurivõistlusel osalejatelt oodatakse mitmetasandilist ja terviklikku ruumilist lahendust, mille tulemusena kujuneks Maakri kvartalist tegus tänapäevane keskuseala. “Seetõttu ei ole võistluse eesmärgiks pelgalt kõrghoonete kavandamine vaid kõrgetasemelise avaliku ruumiga kvartal, mis oleks eeskujuks teistegi Tallinna kesklinna uute arenduste elluviimisel,” rõhutas võistlusülesande koostanud Eesti Arhitektide Lidu liige ja arhitekt Endrik Mänd.

Maakri tänava, Kuke tänava ja Lennuki tänava vaheline Maakri kvartal on tänaseni sisuliselt välja ehitamata ning vajab toimivat terviklahendust. Endrik Mänd rõhutas, et võistluse fookuses on loodava avaliku ruumi kvaliteet. “Tallinna Maakri kvartalisse tuleb luua aktiivse, avatud, atraktiivse ja jalakäijasõbraliku tänavaruumi ning samas kujundada huvitava, ruumilt ja vormilt liigendatud ning lähi- ja kaugvaadetes mõjusa vertikaalse kompositsiooni, mis väärtustab „uue“ ja „vana“ visuaalset dialoogi Tallinna siluetis,” ütles Endrik Mänd.

Lisaks Maakri Maja korterelamule ja Skyon’i bürootornile on kvartalis säilinud veel kunagise E. Lenderi Gümnaasiumi kahekorruseline tänavapoolne hoone, mis on ehitismälestis ning tuleb restaureerida. Ühtlasi tuleb taastada ajutiselt lammutatud E. Lenderi Gümnaasiumi hoovipoolne hoone, mis on samuti ehitismälestisena arvel.

Tingimusel, et vähemalt 50 % Maakri kvartalisse jäävate katastriüksuste pindalast moodustab suures osas linnapark, lubab Tallinna linn kvartalisse täiendavalt kavandada ka hooneid, mille maapealsete suletud brutopindade maht on kuni 83 000 m2.

Arhitektuurikonkursil parimaks tunnustatud ideelahenduse alusel koostatakse kvartali detailplaneeringud. Pärast võistluse tulemuste selgumist alustab võistluse korraldaja võitjaga läbirääkimisi Maakri kvartali detailplaneeringute avaliku ruumi ja arhitektuuriosa koostamise raamlepingu ning linnapargi ehitusprojekti arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri osa koostamise lepingu sõlmimiseks.

Võistlustööde esitamise tähtaeg on 28.08.2024 kell 15:00. Arhitektuurivõistluse preemiafondi suurus on 64 000 eurot. Preemiafond jaguneb auhinnaliste kohtade vahel järgmiselt: I koht 20 000 eurot, II koht 16 000 eurot, III koht 12 000 eurot ning ette nähtud on kaks ergutuspreemiat suuruses 8 000 eurot.

Võistluse žüriisse kuuluvad: žürii esimees, Kolmas Arendus OÜ esindaja Tanel Samuel, Kolmas Arendus OÜ esindaja Silver Neemelo, Robalm OÜ esindaja Even Tudeberg, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver, Eesti Arhitektide Liidu liikmed Marika Lõoke ja Tõnis Arjus ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige Karin Bachmann. Lisaks kaasab žürii töösse muinsuskaitse eksperdi.

Võistlustingimused on kooskõlastanud Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistuse ruumiloome osakond ja Eesti Arhitektide Liit.

Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo: arendajal lasub vastutus valida pädevaid arhitekte

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti planeeringute menetlemise kiirenemist ootab nii mõnigi arendaja pikisilmi. Capital Milli ehitusdirektor Silver Neemelo pakub linna ametkonna tegevuse tõhustamiseks lahenduse.

Silver Neemelo lahkab koostööd kolmnurgas arendaja-arhitekt-linnavõim.

  1. Kuidas edeneb Capital Millil koostöö Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga? Mis on viimase poole aasta jooksul muutunud? Mis on nüüd hästi, mis vajab muutmist? Ettepanekud.

Üldjuhul meie koostöö Linnaplaneerimisametiga toimub läbi arhitektibüroode ning planeeringutega seotud tegevused on olnud alati väga aeganõudvad. Viimase poole aasta jooksul toimunud võimalikest muudatustest ei ole meie paraku aru saanud. Väga loodame ja ootame, et sealse ametkonna töökorralduse muudatused toovad tulevikus kaasa kiiremad otsused. Praeguse asjade käiguga ei saa kindlasti rahul olla.

Ettepanek oleks see, et menetlustele seatakse kindel ajaline aken, a´la 2-3 aastat detailplaneeringu menetluse aeg, mis annab kogu protsessile ”otsusest-teostuseni” selgema mõõtme.

  1. Milline on Eesti arhitektide tegelik võimekus linnaruumi, eriti ajaloolises keskkonnas asuva, planeerimisel? Mis toimib, mis ei toimi ja vajab muutmist?

Eesti arhitektidel on kindlasti võimekus ja oskused olemas. Linn peaks enda poolt tagama ja ette andma olulised juhtnöörid, millest saavad arhitektid lähtuda ning lisaks, rohkem usaldama arhitekte. Hetkel on ette tulnud olukordasid, kus linn on ise laskunud liiga detailidesse ja hakanud tegema erialast arhitektide tööd. Kindlasti peaksid kõik linnaruumiga seotud planeeringud olema tehtud konkursi korras.

  1. Mille eest vastutab ajaloolises linnaruumis loodud arenduse puhul arhitekt, mille eest arendaja?

Ajalooline linnaruum on üldjuhul kaetud väga paljude kitsendustega, mis seab omakorda ette konkreetsed piirangud. Loomaks midagi erakordset, mis sobiks oma lahendustega ka linnaruumi, eeldab erinevate osapoolte vahel head koostööd. Kahtlemata lasub arendajal siin vastutus valimaks pädevaid arhitekte. Kindlasti ei ole ühelgi arendajal huvi luua linnaruumi ebasobivat arendust, ei ole kasutajasõbralik, energiatõhus ning puudub kooskõla piirkonna eripäradega. Kõik lahendused peavad olema tehtud mõeldes arenduse lõppkasutajale, arvestades siinjuures ka pikemat ajavaadet. Eriti veel praegu, rohepöörde ajastul.

Originaal-lugu ilmus portaalis kinnisvaruudised.ee