Capital Mill logo

  • et
    • en
    • ru

Igor Mölder: paljud ehitusprojektid võivad sel aastal takerduda

Refereeritud artikkel Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2021/09/06/igor-molder-paljud-ehitusprojektid-voivad-sel-aastal-takerduda

Tallinna linnasüdamesse uue kõrghoone ehitanud Capital Milli kaasomanik Igor Mölder kontoripindade kadumist ei ennusta ja lubab peatselt ettevõttega seotud börsiuudist.

Tallinna kesklinna, pealinna niinimetatud finantsrajooni, on kerkinud uus kõrghoone. 26-korruselise Skyoni hoone üks peamisi rentnikke on Coop Pank, mille nimi ilutseb uue hoone nime kõrval pilvelõhkuja katusel. Viimased kaks korrust on hõivanud Capital Mill, kellele Skyon kuulubki.
Delovõje Vedomosti vestles Capital Milli kaasomaniku Igor Mölderiga.

Uue kohaliku pilvelõhkuja ehitamine oli pandeemia alguses täies hoos, mistõttu see valmis kolm kuud hiljem. Kuid see ei olnud Capital Milli kaasomaniku ja veel hiljutise juhi Igor Mölderi sõnul kõige tõsisem proovikivi. Kogu ehitussektor elab praegu üle raskeid aegu, mis võib kaasa tuua juba käivitatud projektide peatamise.

Mölder rääkis ka uue hoone maksumusest ja selle tasuvusajast, ärikinnisvara suundumustest ning vihjas ka ettevõtte börsiplaanidele.

Skyoni ehitamise ajal puhkes pandeemia. Kui palju on see teie plaane muutnud?
Pandeemia mõju osutus üsna märkimisväärseks. Avasime hoone kolm kuud (plaanitust – toim.) hiljem. Pandeemia alguses vähenes võimalike rentnike nimekiri nullilähedaseks, kuna paljud lükkasid oma otsused edasi. Kuid selleks ajaks olime juba mitu lepingut sõlminud, sealhulgas Coop Pangaga, nii et stress polnud niivõrd suur. Ja juba 2020. aasta sügisel naasesime läbirääkimiste juurde potentsiaalsete klientidega. Täna on hoone täielikult välja renditud. Asjaolusid arvestades on see lihtsalt suurepärane tulemus.

Kuid suurim probleem, mida keegi ei osanud ette näha, oli olukord ehitussektori hinnatõusuga. Lisaks kannatab see nüüd ka tööjõu ja materjalide puuduse käes. Meil oli peatöövõtjaga (Ehitustrust – Skyoni hoone ehitamise peatöövõtja – DV) sõlmitud leping ja loetletud raskused olid peamiselt peavaluks talle, kuid selles projektis oleme ka ise väga aktiivsed, seega lahendasime probleeme koos. Ent kui ehitusmaterjalid kallinevad 40, 50, 100 protsenti, tekivad tõsised raskused.

Ja veel üks probleemidest on tööjõud, mida on katastroofiliselt puudu. Sellega seoses tekib déjà vu: 2008. aastal tundis iga väiksemgi professionaalne ehitaja end jumalana.

Peate silmas kriisieelset 2008. aastat?
Jah. Nüüd on lugu sarnane. Töötajate vastutustunne langeb, nad teavad, et tellijal pole alternatiivi. Täna tuleb see probleem kiiresti lahendada riigi tasandil. Suur hulk ukrainlasi ja valgevenelasi lahkus ega ole tagasi tulnud.

Riik peaks põhimõtteliselt ainult piirid avama?
Avama piirid ja suurendama tööjõukvoote.

Kui palju on kõiki neid sündmusi arvesse võttes muutunud projekti eelarve?
See on ilmselgelt kasvanud, aga ma ei oska öelda, kui palju. See hoone ei toonud peatöövõtjale tulu. Teisest küljest on see meie kõigi jaoks staatuse projekt.

Kas saan õigesti aru, et peatöövõtja võttis pandeemia kõrvalmõjude põhilise löögi enese peale?
Muidugi ei olnud neil kerge. Aga me tulime vastu, otsisime erinevaid võimalusi. Usume, et tihe suhtlus peatöövõtjaga viib lõppkokkuvõttes parema tulemuseni kui lepingutingimuste tähenärijalik meeldetuletamine.

Kui palju maksab sellise hoone ehitamine Tallinna kesklinna?
Üle 25 miljoni euro.

Millist tasuvusaega ootate?
Ma arvan, et umbes seitse-kaheksa aastat.

Väga hea!
Kuid tuleb aru saada, et see on arendusprojekt. Võtsime eelarvelisi, tehnilisi ja rentnikega seotud riske. See tingib turupreemia. Siiski ei saa siin rääkida mingist kosmilisest marginaalist. Pean silmas hoone ehitamise omahinda ja turuhinda. Me ei kuulu nende arendajate hulka, kes ehitavad müügiks.

Meil on turul erinevaid tegijaid. Müügiks tähendab seda, et võetakse minimaalne eelarve ja ostja elab pärast probleemidega. Kui ehitame, siis ehitame enda jaoks ja peame ise selle hoonega elama. Kui hästi ehitada, on kommunaalkulud madalad, täiendavat CAPEXi rida (kapitalikulud – DV) ei tule ja üürnikud on rahul. See on meie jaoks oluline: parem investeerime natuke rohkem kui vähem.

Isegi LEED Platinum sertifikaadi saamine on uskumatult raske protsess. Eksperdid töötavad koos meiega projekti algusest peale, viivad selle lõpuni ja kontrollivad kontseptsiooni, tehnilisi lahendusi, materjalivalikut, siseviimistlust ja haljastust, parkimistingimusi…100 punktist tuleb koguda 85 või 90. Sellise sertifikaadi olemasolu on omaniku ja üürniku jaoks uskumatu väärtus. Näiteks ettevõtted nagu Microsoft ja Google ei võta isegi ilma selle sertifikaadita hooneid arvesse.

See on meile veel uus, kuid me kõik liigume selles suunas. Praegu kaalume isegi võimalust analüüsida oma portfelli, et teha meie hoonetele võimalikult palju selliseid sertifikaate.

Kas see võimaldab teil renti tõsta?
Küsimus pole alati rendis. Sertifikaat mõjutab otseselt hoone likviidsust, sest investeerimisfondid on tänapäeval seda tüüpi tõendite olemasolu suhtes väga tundlikud.

Kas Skyon on ehitatud täielikult Capital Milli rahaga?
Jah. See on meie lapsuke, meie ajalugu. Viimastel aastatel oleme muutunud täiesti isemajandavaks, meil on oma projektid.

Kui vaadata kaht börsiettevõtet – EfTENit ja Baltic Horizoni –, siis vaatamata sellele, et need ettevõtted tegutsevad samas sektoris, liiguvad nende aktsiahinnad vastupidises suunas. See on osaliselt tingitud nende portfellidest. Millisesse suunda teie liigute?
Meil on vedanud, et meie portfellis ei ole pandeemia suhtes tundlikke segmente, nagu hotellid, restoranid, suured kaubanduskeskused. Tegeleme logistikaga, mille järele on praegu suur nõudlus, meil on jalutuskäigu kaugusel kauplused, büroohooned ja tootmine. See on aidanud meil pandeemia väga väärikalt üle elada, rendiraha kogumine langes vaid 3–4 protsendi võrra.

EfTEN ja Baltic Horizon on kaks erinevat tegijat, kellel on täiesti erinev käekiri ja lähenemine ettevõtlusele. Sellepärast on neil nii erinevad tulemused.

See tähendab, et aktsiahindade liikumine eri suundades pole juhus?
Absoluutselt mitte!

Kui arvestada uusi suundumusi ja võimalusi paljude protsesside kaugjuhtimiseks, siis mis teie arvates kontoripindu ees ootab?
Kõik need kaugtöö suundumused olid pandeemia ajal väga populaarsed. Ma ei ole selle lähenemisviisi suur pooldaja. Arvan, et inimene on ennekõike sotsiaalne: tal on vaja suhelda, vaielda, ennast väljendada.

Mul on kodus suurepärased töötingimused, kuid ma ei suuda seal keskenduda, sest õhkkond ei eelda seda. Ja tõhususe langus on kolossaalne. Seda on raske mõõta, kuid tunde järgi on nii. Ka mul on kolleege, kellele meeldib kodus töötada, see sobib neile, kuid neid on 10–15 protsenti. Ja praegu näeme, et enamik inimesi on kontoritesse tagasi pöördunud.

Ma ei ütle, et kaugtöö on halb. Usaldus oma töötajate vastu peab olema, kuid inimesed on ikkagi erinevad, keegi võib sellist olukorda kuritarvitada. Ja kui sa inimest ei näe, tekib vähemalt minul ärevustunne: ma ei saa aru, mida mu inimesed teevad, kus me tööprotsessis oleme.

See tähendab, et nõudlus kontoripindade järele ei kao?
Nõudlus ärikinnisvara järele jääb, kuid on mitu tegurit. Saadava varu ümberjaotamine jätkub. See tähendab, et ettevõtted hakkavad sama raha eest otsima paremaid tingimusi. Skyoni näide: pakkusime sama raha eest klientidele, et nad koliksid väiksemale alale ja suurendaksid ruutmeetrite kasutamise tõhusust inimese kohta. Ja sageli ei ole kliendi absoluutne kulu muutunud või kui on, siis ainult ebaolulisel määral suurenenud.

Nüüd on küsimus – milline on juhi valik: kas istuda vanas hoones ja omada 20–30 ruutmeetrit inimese kohta või istuda uues esmaklassilises ruumis, kus on 12–15 ruutmeetrit inimese kohta, kuid samal ajal värske õhk, hea taristu ja muud lisateenused? Mõnikord tundub, et mida rohkem, seda parem, kuid tegelikult tuleb selle kõige eest maksta, inimeste tõhusus jääb aga samaks.

Sellest hoolimata on mul isiklikult tunne, et paljud projektid praegu peatatakse, sest paljude jaoks on ehitamise maksumus vastuvõetamatu. Kui me räägime ehituskulude tõusust 30–40 protsendi võrra, siis tuleb see kuskile sisse immutada. Võibolla kasumlikkuse arvelt, kuid siis tekib küsimus, miks seda teha, miks võtta riski enda peale.

Teine võimalus on tõsta rendihinda. Kuid tuleb aru saada, et kui rendime praegu kesklinna pinda hinnaga 16–20 eurot ruutmeetri eest, siis on ebatõenäoline, et keegi oleks valmis siin pinda rentima 20–25 euro eest. Mulle tundub, et turg pole selleks veel valmis. Teatav aeglustumine saab märgatavaks kõigis ärikinnisvara segmentides.

Elamute segmendis on lihtsam: kui tõstsid korteri hinda ja kui turg selle „ära sõi“, siis oled oma marginaali säilitanud.

Ütlesite, et mingil määral on olnud déjà vu 2008. aastaga. Kuid sellist kokkuvarisemist pole siiski oodata?
Siiani loodavad kõik mingisugusele hinnakorrektsioonile. Kuid on veel vara oodata, et kõik oma kohale naaseb.

Praegu koguvad populaarsust hooldekodud. Teie ei vaatle seda segmenti?
Mõtlesime sellele siis, kui see alles tekkis. Ainus, mida kartsime, oli sellise kultuuri puudumine. Umbes viis aastat tagasi ei olnud veel kombeks anda lähedane kellegi teise hoolde, kuigi paljudes Euroopa riikides on see tavaline.

Arvan, et sellel segmendil on üsna suur tulevik, ühiskonna kultuur on paratamatult muutumas. Teine asi on, et soomlastel on palju odavam tuua oma lähisugulane siia ja tasuda hooldekodu teenuste eest palju vähem.

Nüüd on meil mõned eeltööd tehtud, kuid me ei osale selles segmendis veel aktiivselt.

Hiljuti sai teatavaks, et astusite Capital Milli juhi kohalt tagasi. Kas olete otsustanud järk-järgult ärist eemalduda?
Ei. Viimase 10–12 aasta jooksul olen ise kõikide küsimustega tegelenud, see on väga raske. Kuid on võimatu ideid genereerida, müüa ja sealjuures veel operatiivprobleemidega tegeleda. Meie ettevõte peab jõudma uuele tasandile corporate governance’i (ettevõtte juhtimine – DV) osas. Kui tahame ehitada üles äri paljudeks aastateks, tuleb see süsteem ettevõtte DNA-sse juurutada, et see saaks ühel hetkel ka ilma meieta eksisteerida. Ja eraldi inimese võtmine tegevjuhiks oli loomulik samm. Pakiline vajadus selle järgi oli märgatav juba ammu. Olen sellist inimest otsinud mitu aastat, kuna see on minu jaoks väga tundlik teema.

Mul võimaldab see keskenduda sellele, mida ma kõige paremini teen: äri genereerimine, lepingud, investorid, pangad. Ma arvan, et see on organisatsiooni jaoks ainult pluss.

Praegu on börsile minek lausa moes. Teil ei ole selliseid plaane?
Ei. Aga on idee, millega me börsile läheme.

Võlakirjad?
Ei. Ma ei ole volitatud sellest rääkima, kuna sellega tegeleb minu partner. Oleme selle peale pikalt mõelnud ja töötame sellega. Lähitulevikus kuulete kõigest.

Varsti – millal siis umbes?
Poole aasta pärast.

Kas see on kohalik börs?
Jah, alustame kohalikust.

Kas idee on seotud Capital Milliga?
Seotud ettevõttega, mis kuulub Capital Milli gruppi. Ma ei saa praegu veel rohkem midagi öelda.

 

 

Capital Mill müüs Leedus, aadressil Sevcenkos 21, ca 2000m2 ärihoone

Lõpuni on jõudnud tehing, millega Capital Mill müüs Leedu kinnisvaraarendajle, Homa Group, ärihoone, mis asub Vilniuses, aadressil Sevcenkos 21.

Tehingut nõustasid Newsec ja Fort Legal.

Tehing on seotud Capital Milli strateegiaga uuendada enda portfelli, investeerides suuremamahulistesse projektidesse Baltikumis.

Inglisekeelne pressiteade on nähtav siin: https://newsec.lt/en/acquisition-of-hotel-in-vilnius-naujamiestis-district-completed/

Capital Mill toetab kodanikualgatust “Teeme Pai”

Vastutustundliku ettevõttena on Capital Mill andnud endapoolse rahalise panuse „TEEME PAI“ kodanikualgatusele, mille toel saame PAI teha Eesti tublidele eesliinitöötajatele. See on meie viis tänada tänaseid raske töö tegijaid ja hoida au sees ameteid, mis tihtipeale on alahinnatud.

Mis on PAI?

PAI on kodanikualgatus – reaalne, silmale nähtav ja käega katsutav tänuavaldus õdedele ja hooldustöötatajatele, kes hoolitsevad meie tervise eest ja võitlevad pandeemias meie elude eest, tehes oma tööd peamiselt nähtamatult. Sõltumata sellest, millises linnas, vallas, haiglas või hooldekodus õed ja hooldustöötajad täna igapäevaselt tegutsevad, kingitakse neile tänu koos reaalse emotsiooniga. Eestis on õdesid ja hooldustöötajaid ligi 17 000 ja neid on ikka liiga vähe!

Algatusega luuakse ja võtetakse kasutusele PAI kaardid, mida õed ja hooldustöötajad saavad kasutada PAI algatusega liitunud turismi-, kultuuri- ja meelelahutusettevõtetes üle Eesti käesoleva aasta lõpuni, võttes aja maha tööst ja muredest pisikeseks puhkuseks.  Ühtlasi juhitakse avalikkuse ja riigijuhtide tähelepanu vajadusele meie õdede ja hooldustöötajate töötingimuste parandamiseks, töö väärtustamiseks ja sissetulekute suurendamiseks. See kriis on äratuskell, mis näitab väga teravalt juba aastaid kestnud õdede ja hooldustöötajate puuduse suurust Eesti tervishoiusüsteemis.

Antud ettevõtmisega on võimalik tutvuda Eesti Õdede Liidu kodulehel www.ena.ee/pai

Siinkohal kutsume ka kõiki enda tänaseid koostööpartnereid algatusega liituma ja enda panust andma!

Aitäh, et hoolid!

Capital Milli meeskond

Galerii! Mainekad fotograafid võtsid mõõtu ligi 100 meetri kõrgusel

Milline on Tallinna südalinn 2021? Värske fotokonkurss “Südalinna kõrgustes” püüdis pildile ligi 100 meetri kõrgused vaated ja reastas parimad. Võidutöö esitas Eesti fotograaf Eerik Ülevain, kes on fotograafina keskendunud just linnaruumi ja maastike jäädvustamisele.  

Äsja lõppenud konkursil osalesid professionaalsed Eesti fotograafid, kellel avanes võimalus jäädvustada südalinna 95-meetrise Skyoni ärihoone viimaselt korruselt. Konkurssi korraldas Capital Mill.  

Capital Milli tegevjuhi Igor Mölderi sõnul on Skyoni näol tegemist ettevõtte kõige kõrgema arendusega. “Südalinna piirkonda kõrghoone ehitamine on kahtlemata suur väljakutse ja seda enam on hea meel tõdeda, et oleme tänaseks jõudnud lõpusirgele. Enne klaasfassaadi ja katuse valmimist andsime aga võimaluse Eesti tunnustatud fotograafidele pildistada viimaselt ehk 26. korruselt vaateid üle linna. Konkursi mõte oli talletada Tallinna suurlinnalikku arengut ja jäädvustada selle ilu. 

Kõrgust trotsinud fotograafide töödest valis Capital Mill välja kolm parimat, mis hakkavad kaunistama suvel valmiva Skyoni aatriumi. Lisaks pälvisid I, II ja III koht 200–500-eurosed Euronicsi kinkekaardid. Konkursi II koha pälvis Raigo Tõnisalu ning kolmanda koha Timo Müürsepp.  

Eesootaval suvel kolivad Skyoni ärihoonesse mitmed IT-, õigus- ja finantsteenuseid pakkuvad ettevõtted. Kõrghoone silmapaistvaim erinevus linnapildis on aga Baltikumis ainulaadne värviline klaasfassaad, mis valmides koosneb 898 värvilisest elemendist. Pilvelõhkuja autoriks on Eestis ja rahvusvaheliselt tunnustatud KOKO arhitektid 

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus. 

 

Võidutööd ja galerii: http://bit.ly/Skyon_konkurss 

 

Lisainfo: 

Kätlin Sasse 

Capital Milli turundusjuht 

katlin.sasse@capmill.eu 

+372 5805 0534 

Capital Milli omanikud müüsid gaasiettevõtte Energate

Capital Milli omanikud müüsid värske tehinguga gaasiettevõtte Energate, mida on edukalt väärindatud selle soetamisest peale 2016. aastal.  

Kinnisvaraarendusega tegeleva Capital Milli partner Marko Kull lausus, et müügitehingust vabanenud kapital suunatakse uutesse kinnisvaraarendustesse ja elektritootmisesse Energiaturu meeskonna eestvedamisel. 

“Capital Milli juhtimisel on Energate viimase nelja aasta jooksul tublisti kasvanud. Tegemist on atraktiivse ja kasumliku gaasiettevõttega, mille müük paneb väärika punkti 2020. aasta tegevusele,” ütles Kull ja kinnitas, et vaatamata uuele tehingule on energeetika valdkond Capital Milli meeskonnale jätkuvalt huvitav ärisuund.  

Energate’i müügitehingut nõustasid müüja poolel advokaadibüroo Ellex Raidla ja Baltikumi juhtiv sõltumatu investeerimispanganduse ettevõte Redgate Capital, mis nõustab keskmise suurusega ettevõtteid kapitali kaasamisel ning ettevõtete ühinemisteomandamiste ja kinnisvaratehingute läbiviimisel.  

„Investorite huvi energia ja taristuettevõtete vastu on Eestis endiselt suur. Energatei puhul on tegemist ennast turul juba tõestanud ning ka jätkuvalt tugeva kasvupotentsiaaliga ettevõttega. Usun, et uue omaniku käe all kasvab ettevõte veelgi ja samas saavad endised omanikud keskenduda oma põhitegevusele, kommenteeris tehingut Redgate Capitali partner Mart Altvee. 

Lisainfo:
Marko Kull
Capital Mill
Partner
E-post: marko.kull@capmill.eu
Mob: +372 524 5665 

Video: Skyon ekstreemne sarikapidu!

Skyoni ärihoone saavutas 4. detsembril peetud sarikapeoga oma maksimaalse kõrguse: 26 korrust ja 95 meetrit.

Kõrghoone silmapaistvaim erinevus linnapildis on kogu Baltikumis ainulaadne värviline klaasfassaad, mis valmides koosneb 898 värvilisest elemendist. Tänaseks on fassaadi paigaldamisega jõutud 18. korruseni.

Pilkupüüdev Skyoni ärihoone valmib 2021. aasta suvel.

 

Capital Mill otsib kontserni pearaamatupidajat!

Capital Milli kollektiiv otsib enda ridadesse talendikat pearaamatupidajat!

Töökuulutusega on võimalik tutvuda siin

Video: Skyoni hetkeseis – vol 2

Vaata, mida räägib Capital Milli ehitusjuht, Silver Neemelo, Skyoni tänasest seisust ja tulevaste arengute kohta:

 

Video: Skyoni hetkeseis

Vaata, mida räägib Capital Milli ehitusjuht, Silver Neemelo, Skyoni arengute kohta:

PRESSITEADE: Repston OÜ uus tootmishoone Tallinna külje all sai nurgakivi

Metallitöödele ja eritellimusmööblile keskendunud ettevõte Repston OÜ rajab Tallinna külje alla Liivamäe külla tipptehnoloogiast tulvil uue tootmishoone, et rahuldada rahvusvaheliste klientide kasvavat nõudlust. Uus hoone sai eile nurgakivi.

Capital Milli arendatav tööstus- ja büroohoone valmib 2020. aastal. Repstoni asutaja ja tegevjuhi Edwin Jakobsoni sõnul kolitakse ekspordile keskenduv ettevõte seniselt umbes 1000 ruutmeetrilt ligi neli korda suuremale pinnale ning vahetatakse välja enamus seadmepargist.

„Repstoni kaubamärk on kvaliteetsed, efektsed ja kõrge keerukusastmega metallist ja puidust sisustuselemendid. Uue tootmishoonega astume mitu sammu edasi, sest võtame kasutusse oma valdkonna absoluutse tipptehnoloogia. Investeeringu maksumus on kokku ligi 2 miljonit eurot,“ ütles Jakobson. „Tänu suurepärasele toodangule ja heale müügitööle oleme endale Euroopas nime teinud. Tellimuste maht kasvab pidevalt ning tehtavad uuendused võimaldavad meil ajaga kaasas käia ja konkurentsis püsida.“

Uue hoone puhul on oluline ka olmetingimuste parandamine ja avardamine, samuti töökohtade arvu kasvatamine. Kui olemasoleva tehase võimekus on 30 töötajat, siis uue puhul see number kahekordistub. Lisaks kasutatakse tehase sisekujundusel Repstoni oma tooteid ja demonstreeritakse tehase võimalusi. Asukoha valikul mängis olulist rolli lähedus senisele tootmishoonele ja võimalus tegevust laiendada.

„Meie jaoks oli oluline, et uus hoone saaks Maardu külje all asuva senise tehasega samasse piirkonda ning töötajad ei peaks elukorralduses suuri muutusi tegema,“ lausus Jakobson. „Lisaks saame siin samas tootmist laiendada, alustades järgmisel aastal kõrvalkrundile rajatavas hoones puidust mööbli tootmisega. Tootmishoonete katused plaanime katta päiksepaneelidega, et katta kuni 50% aastasest elektrivajadusest.“

Capital Milli ehitusjuht Taavi Kiisk märkis, et Repston on ambitsioonikas ettevõte, kellele uue tehase rajamisega pakutakse rätsepatööna valmivat täislahendust.

„Repstoni uus hoone valmib tihedas ja konstruktiivses koostöös tellijaga, et pakkuda lahendus, mis kõige täpsemalt vastab nende vajadustele mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus,“ sõnas Kiisk. „Oleme loonud kõik tingimused, et Repston saaks tulevatel aastatel kasvu jätkata ning kasvada nii seesmiselt kui välimiselt. Mai keskel alanud ehitus on kulgenud plaanipäraselt ning järgmisel aastal valmiva hoone sarikapidu saame tähistada juba sügise alguses.“

Repstoni uue büroo- ja tootmishoone ehitab Vilcon Ehitus OÜ, kelle tegevjuhi Indrek Saare sõnul on hea meel olla moodsa tootmis- ja büroohoone sünni juures ideest lõpliku valmimiseni.

„Usun, et just sellises vormis projektile lähenemine annab nii tellijale kui ka rentnikule parima, vajadustele vastava kaasaegsete lahendustega tulemuse,“ ütles Saar. „Vilcon Ehitusele on tegemist esimese koostööprojektiga Capital Milliga ning siiras rõõm on asju ajada professionaalse arendajaga.“

Repston tegeleb metallist sisustuselementide, kaubandussisustuse, trepipiirete, lühtrite ja valgustite tootmisega ning metallitöödega alates laserlõikusest pulbervärvimisega.

Repston on teinud koostööd rahvusvaheliste hotellikettidega Hilton, Radisson, Sokos, Scandic ja Ibis, aga ka rõivabrändidega nagu Levis, G-Star Raw. Koostööpartnerite hulka kuuluvad ka Venemaal asuvad kaubanduskeskused TSUM ja GUM ning Soomes Helsingi Vantaa lennujaam. Viimasesse on Repston teinud kõik eritellimusel tellitud disainmööbli.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

 

Lisainfo

Taavi Kiisk

ehitusjuht

Capital Mill OÜ

5563 2004

taavi.kiisk@capmill.eu

www.capitalmill.eu