Capital Mill logo

Rubriik: Uudis

Capital Mill Äripäeva raadiosaates “Kinnisvaratund”

Kaarel Loigu ja Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam, MRICS, käisid hiljuti Äripäeva saates “Kinnisvaratund” rääkimas välismaiste investorite huvist Baltikumi ärikinnisvara vastu. Saates räägitakse, millises mahus on välisinvestorite huvi peale sõja alguse pausi taastunud, kui suurte ootustega välisinvestorite juurde minnakse ja millistes summades kokkulepetega tavaliselt tagasi tullakse. Arutatakse, miks on välisinvestori jaoks atraktiivsed pikaaegsete üürilepingutega südalinna bürood ning mille vastu veel huvi tuntakse. Lisaks räägitakse saates, mida ootavad arendajad ja haldajad 2023. aastast ning millised on ettevõtete järgmise aasta eelarved.

Kuula kogu saadet siin

Arvamuslugu. Kaarel Loigu: Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus

Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus

Kodukohas asuva poe eeliseks on lähedus ja kiirete ostude võimalus, mis aitab aega kokku hoida, kirjutab ärikinnisvaraarendaja Capital Mill OÜ tegevjuht Kaarel Loigu.

Eestisse kerkisid pea kõik praegused suuremad kaubanduskeskused kümme ja enam aastat tagasi. Suured kaubanduskeskused olidki kaubanduse sünonüümiks. See trend on nüüd peatunud. Kaasaegset kaubanduspinda lisandub loomulikult juurde, kuid pigem väikeste arenduste korras elupiirkondades tegutsevate väiksemate kaupluste ja mikrokeskuste nišši ning maakonnakeskustesse.

Me võime seda nimetada strukturaalseks muudatuseks kaubanduspindade arenduses, kui soovite, sest muutunud on palju – suurimaks mõjutajaks seejuures on olnud koroonapandeemia. Jah, ka enne seda oli aeg-ajalt jutuks mõne kehvema asukohaga suure ostukeskuse eksistents, kus otsiti võimalusi luua klientide meelitamiseks täiendavaid meelelahutusteenuseid või kaaluti avalike teenuste toomist jõude seisvale kaubanduspinnale. Kuid viimase löögi andis ikkagi koroona.

Pimedad aknad

See on mõneti võrreldav näiteks teiste koroonapandeemiaga kaasnenud põhimõtteliste muudatusega, mis on jäänudki püsima. Mõelgem siin kasvõi plahvatuslikult kasvanud kaugtöö osakaalule. Paljudele toona kodukontorisse sunnitutest on selline tööelu meeldima hakanud ja tööandjad peavad sellega edaspidi arvestama. See on uus normaalsus, mis tundub iseendastmõistetavana. Sarnaselt kaugtööga on viimase paari aastaga oluliselt kasvanud e-kaubandus ning tegelikult digitaliseerimise tase üldse.

Paljudele kodukontorisse sunnitutest on selline kaugtööelu meeldima hakanud ja tööandjad peavad sellega edaspidi arvestama.

Mitmes Euroopa riigis (nt Saksamaa, Austria, Taani, Holland) jälgiti vastavate loendurite abil jalakäijate hulka eri linnade kesklinna piirkonnas koroona ajal. Arusaadavalt ja ilmselgelt mõjutasid seda erinevad toonased piirangud ning oluliselt vähenenud liikujate arv jättis jälje ka kesklinnas tegutsevatele jaekaubandus- või teenindusettevõtetele. Sellest taastumine pole olnud kiire, kesklinna piirkonna üldine atraktiivsus ja elu keskmeks olek sai tuntava löögi.

Sama pilt avanes Eestiski. Tallinna süda ehk kesklinn oli inimestest tühi ja vaateaknad pimedad. Suurtes kaubanduskeskustes oli vaid toidupood avatud, ülejäänud kümned ja kümned rentnikud ehk siis rõiva-, jalatsi-, sporditarvete, ilutoodete, mööbli jne müüjad ei saanud pikka aega tegutseda. Ehk suured keskused minetasid oma senise tähenduse – polnud külastajaid, polnud meelelahutust, polnud kaubandust.

Samas olid kogu pandeemia ajal avatud väikesed piirkondlikud keskused, kus tavaliselt on koha leidnud toidupood, apteek, lillepood ja veel mõni väike teenusepakkuja. Koroona muutis need hoobilt kohaliku elu ja kogukonna mikrokeskusteks. Tegemist oli kohtadega, kus saab keerulisel ajal oma vajadused rahuldatud – toit ja ravimid on olulised, uued kingad ja teksad võivad seevastu oodata paremaid aegu. Lisaks muidugi ka selle piirangu mõju, mis peatas meelelahutuse ja muude ürituste korraldamise.

Uus normaalsus

Sääraste piirkondlike minikeskuste teke ja nende elujõud on teisalt ka paratamatu suundumus. Kui ajutiselt puudub ligipääs kestvuskaubale või mitteelulistele teenustele või need puuduvad sootuks, siis saavad inimesed veel hakkama. Toiduta siiski mitte, ja nii ongi toidupood keerulisemal ajal see tõmbekeskus. Lisaks on kodukohas asuva poe eeliseks seesama lähedus ja kiirete ostude võimalus, mis aitab aega kokku hoida.

Eestis on 14 linna, kus rahvaarv ületab 10 000 inimese piiri – sinna ja maakonnakeskustesse luuaksegi uued kaubanduspinnad.

Siin saab vabalt tõmmata paralleeli sellega, kui üks maapiirkondades tegutsev jaekaubanduskett kunagi teatas, et tegelikult tegelevad nemad päriselt regionaalpoliitikaga, sest kõik teised, kaasa arvatud riik, on oma teenused maalt minema kolinud. Kauplus kohaliku kogukonna keskusena ja kogunemiskohana aga tegutses jätkuvalt.

Samuti on üle Eesti laienemas mitu suuremat jaeketti, mis otsivad sobivaid asukohti toidu- ja esmatarbekauplustele just väljaspool suuremaid linnu. Eestis on 14 linna, kus rahvaarv ületab 10 000 inimese piiri – sinna ja maakonnakeskustesse luuaksegi uued kaubanduspinnad.

Vaevalt põhjustab uus, sügistalvine koroonalaine selliseid sulgemisi, nagu kogesime eelnevatel aastatel. Oleme õppinud sellistes tingimustes elama ja oludega arvestama. Küll aga arvan, et oma kodulähedase toidupoe «avastanud» klient jätkab seal käimist ka edaspidi. Tema jaoks ongi see kaubandus.

Arvamuslugu. Arendaja: mis toob kliendi poodi? Peagi ei pruugi selleks enam olla odav piim vaid midagi muud

Delfi Ärilehes ilmus Tanel Samueli sulest arvamuslugu. Viide loole asub siin

Lähitulevikus tuleb kaupmehel otsustada ja oma turundusplaane selle järgi sättida, kas hakata klienti poodi meelitama odava piima või soodsa laadimisvõimaluse pakkumisega elektriautodele.

Elektriautode osakaal Euroopa autopargis suureneb pidevalt, mõnes riigis hoogsamas tempos, mõnes läheb aeglasemalt. Praegu moodustavad Eesti automüügist elektriautod paar-kolm protsenti, kuid automüüjate sõnul kasvab müük jõudsalt. Euroopas tervikuna moodustab sel aastal elektriautode osakaal müügist umbes kümnendiku. Alates 2035. aastast saab Euroopa Liidus uue autona osta vaid elektriautosid.

Arengud, mis vahetavad sisepõlemismootorid lähema kümnendi jooksul elektrimootorite vastu, ühest küljest loovad kaupmeestele ja kaubanduspindade omanikele uusi võimalusi, kuid teisalt on siin ka hulgaliselt veel vastamata küsimusi. Paljuski liigutakse täiesti tundmatul maal, improviseeritakse, oletatakse, katsetatakse, kombatakse erinevaid piire. Mida see üldse tähendab kaubanduskeskuste jaoks? Kuidas muutuvad klientide vajadused? Millised on siin kõige paremad tehnilised lahendused?

Kuna vana Euroopa on meist selle teema käsitlemisel mõnevõrra eespool, siis võib Eestis uusi kaubanduspindu arendades ning elektriautode laadimistaristut rajades aeg-ajalt sealset diskussiooni jälgida, et siinmail võimalusel hilisema tulijana mõne reha otsa astumata jätta.

Ilmselge on arusaam, et täna ei tähenda ostlemine ainult kaupluses sisseostude tegemist. Kaubanduskeskuste külastajatele pakutakse emotsionaalset kogemust – segu ostmisest, toitlustusest, meelelahutusest ja teenustest. Seejuures hakkab üha olulisemat rolli mängima elektromobiilsus. Ühe vaatenurga kohaselt pakub viimane keskusele suurt võimalust, kuna pakutav kliendikogemus ja teenus saavad alguse juba parkimisplatsil. Vajadused ajas muutuvad: klient tahab seal autot laadida, kus ta peatub. Kui keskused seda võimalust pakuvad, siis on nad ka atraktiivsed.
Lisaks ka teadmine, et kuna laadimisjaamad paistavad parklas visuaalselt hästi välja, rõhutavad nad juba aegsasti kõike kestlikkusega seonduvat. Ettevõtted loovad laadimispunkte rajades enda jaoks keskkonnasõbraliku kuvandi. See omakorda aitab võita juurde kliente elektriautodega sõitjate kasvavast kogukonnast.

Uued võimalused tähendavad ka samaaegselt uusi väljakutseid ehk siis tehniliste ja taristuliste küsimuste lahendamisele lisaks tuleb kaupmehel mõelda, kes on ta kliendid? Sihtrühmiti erineb ajakasutus märgatavalt. Tavasooviks on, et elektriauto laadimine peaks toimuma kiiresti. Kuid kiiruse tagamine pole alati parimaks lahenduseks. Seega peab laadimistaristu sõltuma antud piirkonna ja klientide profiilist.

Tuleb teha valik, kas pakkuda kliendile laadimisvõimalust ainult kaupluse avamisaegadel või ööpäevaringselt. Kas piirata laadimisaega ühe tunniga või mitte. Kas kasutada laadimisäppi või -kaarti. Või siduda see teenus kuidagi ära kliendikaardiga. Tuleb valida, milline on hinnakujundus, kas pakkuda tasuta laadimisvõimalust. Seda tegid näiteks Saksamaal odavketid Lidl ja Aldi, kui mõlemad teatasid hiljuti sellest, et loobuvad tasuta elektri jagamisest. Põhjuseks loomulikult energiahindade hüppeline kallinemine.

Kui erinevate kaubandusettevõtete ja poekettide parklates erineb tulevikus elektriauto laadimishind, siis on see sisuliselt täpselt samasugune „soodusmüük“ nagu piima või banaanide puhul. Tarbija tuleb poodi meelitada.

Eesti juurde tagasi tulles saame arendajana öelda, et laadimistaristute loomine mõjutab uute kaubanduspindade arendamist ja olemasolevate pindade kaasajastamist. Siinsel turul on tegutsemas kümmekond laadimisvõrgustiku väljaehitajat, kellega käivad läbirääkimised ning kes soovivad seada servituute. Pindade üürileandja on silmitsi kõigi nende küsimustega, millest eespool oli juttu. Kõik teavad, et elektriautode arv kasvab üha enam ning leida tuleb parim viis selle suundumusega kohanemiseks ning poeklientidele meeldimiseks.

Ilmselt oleks mõistlik, et ärikinnisvara omanikud arutaks ühiselt suuremas ringis neid teemasid. See väldiks liigset killustumist ning annaks võimaluse koondada näiteks tehnilise toe ja klienditoe ühte vormi. Kahtlemata on siin põrkumas erinevad lähtepunktid ja vaated – on omaniku, üürniku ja kliendi vaade, laadimisvõrgustiku ehitajast ja teenusepakkujast rääkimata. Samas on olemas ka ühine huvi ning see viib tavaliselt tulemuseni.

Pressiteade: Prisma avas uue Roo supermarketi

Neljapäeval avati Harku vallas uus Roo Prisma, mis on viimane tänavu avatud kolmest uuest kauplusest. Harku vallavanema sõnul oodati Prisma tulekut just Harkujärve piirkonda, et tuua kaubad ja teenused kohalikele lähemale ning luua uusi töökohti.

Harku vallavanema Erik Sandla sõnul on Harkujärve piirkond kiiresti populaarseks saanud, mistõttu Prisma tulek on väga oodatud. „Teeb rõõmu, et meie valda tahetakse elama tulla – suve alguses ületasime 17 000 piiri ja septembri seisuga juba 17 200 elaniku piiri.  Järjest suureneva inimeste arvuga kaasnevad ka kohustused, vajadus uuteks investeeringuteks ja taristu pidevaks arendamiseks.

Mul on hea meel, et Prisma kauplustekett avab lisaks Tiskre kauplusele juba teise poe meie vallas. Roo Prisma hakkab teenindama Harkujärve piirkonda, mis toob kaubad ja teenused selle piirkonna elanikele veelgi lähemale ning loob valda uusi töökohti,“ märkis vallavanem Sandla.

Prisma Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul on Prisma tänavu jõudsalt laienenud. “Roo Prisma tulekuga tähistame sel aastal juba kolmanda uue poe avamist. Selle aastanumbri sees avatud Rapla ja Maardu Prisma kinnitavad tendentsi, et piirkonnad Tallinna ümber arenevad pidevalt ning Prisma kaubavalik on neis piirkondades populaarne,” rääkis ta.

Prisma tehtud kliendiküsitlusest selgub, et Roo Prisma on Harku inimeste hulgas oodatud. „Kuuleme klientidelt, et info Prisma laiast kaubavalikust ning kõige soodsama hinnaga ostukorvi toodetest on levinud. Praeguses majandussituatsioonis on need argumendid klientide jaoks järjest olulisemad,“ märkis Kilpiä.

“Prisma jaoks on klientide soovid väga olulised ning seepärast võtame neid ka uues kaupluses kohe arvesse. Sellest lähtudes oleme pannud rõhku Food Market`i alale, kus on lai valik liha ja kala ning värskeid valmistooteid. Puu- ja juurviljade osakonnas on mahlamasin värske mahla pressimiseks. Lisaks on kaupluses lai valik vegantooteid ning gluteeni- ja laktoosivabu tooteid.

Tagasisidet kaupluse kohta saab anda ka edaspidi Prisma kodulehel ja kaupluse infoletis. Sortimendi kujundamisel lähtume jooksvalt tagasisidest,” lisas Kilpiä.

Roo Prisma arendaja Capital Mill ehitusdirektori Silver Neemelo sõnul panevad nad palju rõhku keskkonnasäästlike lahenduste loomisele. „Kogu hoone on projekteeritud ja ehitatud nii, et see vastaks A-energiaklassi nõuetele.

Kasutame Roo Prismas vaid energiasäästlike LED-valgusteid ning tehnosüsteemide ehituses on kasutatud erinevaid energiatagastussüsteeme,“ sõnas Neemelo.

Peale Prisma supermarketi asuvad uues keskuses ka Apotheka, PetCity ning Chopsticks. Keskusesse luuakse ligi 45 uut töökohta, millest üle poole on Prismas.

Roo Prisma on avatud iga päev kella 7-23. Lisaks uuele kauplusele saavad Harkujärve piirkonna elanikud kaupa tellida ka ePrismast.

Prisma Peremarket AS tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Koos Roo Prismaga on ketil nüüd üle Eesti neliteist kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd ligi 900 inimesele. Prisma on kõige laiema valiku ja kõige soodsama ostukorviga poekett Eestis ning ePrisma Eesti suurima valikuga veebipood. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome ja Eesti turul.

Roo Prisma avamise pildid leiab siit:

 

Vaba ametikoht: kinnisvara analüütik

Capital Milli meeskond on kinnisvara analüütiku otsingul.

Kuulutus on aktiivne ja nähtav siin

Capital Mill Äripäeva raadiosaates “Kinnisvaratund”

Möödunud nädalal oli Äripäeva raadio eetris järjekordne Kinnisvaratund ning sel korral keskenduti kaubandusteemadele. Kahevestlust pidasid Capital Milli investeeringutejuht Kristjan Kivipalu ja saatejuht Lauri Leet.
Räägiti ka e-kaubandusest, inflatsioonist, jaekaubanduse rentaablusest ning kaubandusse investeerinud investorite tootlustest.
Saade on järelkuuluatav siin

Pressiteade: Sünnipäevapidu Tornimäel! Rahva tõmbasid käima Daniel Levi, Henrik Kalmet ja Kristjan Järvi

Skyoni esimese sünnipäeva puhul korraldati võimas hoovipidu, mis pakkus mõnusat muusikat, maitsvat toitu ning mis peamine – nalja ja mõtteainet. Tornimäele kogunenud rahva meelt lahutasid mitmed tuntud esinejad.  

Tunnustatud dirigent ja helilooja Kristjan Järvi jagas koos Henrik Kalmetiga inspireerivaid mõtteid juhitööst. “Kuidas inspireerida läbi juhtimise? Kerge on olla keegi, kes kurdab ja ei viitsi – tasub olla see eeskuju, kes läheb, teeb ja võtab riski. Luua meeskondlik meeleolu, panna naerma ja jagada positiivset energiat – see on see, millest kõik tahavad osa saada,” rääkis Järvi.  

Hoone arendaja Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu liitus ettevõttega vahetult enne hoone avamist, mistõttu on sünnipäeva näol tegu veelgi olulisema sündmusega ka tema jaoks. ”Võib öelda, et sattusin ettevõttesse tulles kohe epitsentrisse – seoses uue ametikoha ja hoone avamisega seisid ees põnevad ajad nii minu kui ka kolleegide jaoks. Skyon on minu silmis kindlasti üks kinnisvaraarenduse lipulaevadest ja usun, et räägin kõigi majas tegutsevate inimeste eest, kui ütlen, et oleme uhked kasutusele võetud roheliste lahenduste üle. Keskkonnasäästlikud standardid aitasid meid ka lähemale LEED Platinum sertifikaadile, mille aprillis seinale riputasime,” rääkis Loigu.  

Muusika eest hoolitsesid Daniel Levi trio ja DJ Fieldz, kes südalinna hoovis meeleolu lõid. Huvilistele avanes võimalus võtta osa majatuurist ja näha oma silmaga, mida hoones keskkonna vaatenurgast ära on tehtud. Külaliste kõhud täitsid erinevad food truck’id. 

GALERII (Karli Saul): https://bit.ly/3Ahe53n  

Lisainfo:   

Kaarel Loigu   

Capital Mill tegevjuht   

kaarel.loigu@capmill.eu   

+372 503 2845  

 

Pressiteade: Prisma avas Maardus supermarketi

Neljapäeval Maardus avatud uus Prisma pakub maardulastele senisest laiemat kaubavalikut ning toetab regionaalset arengut. Maardu kauplus on tänavu juba teine väljaspool suuri linnu avatud Prisma supermarket.

Maardu linnapea Vladimir Arhipovi sõnul oli Prisma toidupoe avamine Maardus väga oodatud linlaste seas, seda laia kaubavaliku ning soodsa ostukorvi tõttu. „Prisma tulek Maardusse laiendab elanike toidulaua valikut kvaliteetse ja mitmekesise kaubaga, mida saab soetada vaid antud poeketilt, kuid mitte ainult – see tähendab ka uute töökohtade võimalust maardulastele. Maardu areneb hoogsalt ning sellega kasvab ka nõudlus töökohtade järele,” sõnas Arhipov. “Iga uus hea asi on Maardu linnas teretulnud!”

Prisma Eesti maajuhi Teemu Kilpiä sõnul liigub Prisma jõudsal kasvukursil ning laieneb suurtest linnadest väljapoole. Tänavu on Prisma avanud oma kauplused Maardus ja Raplas ning ehitusjärgus on Roo Prisma Harkus, mis avatakse samuti veel sellel aastal. “Prisma avamisega loome Maardus juurde 29 uut töökohta ning toome Maardusse uudse odava hinnaga kaubavaliku,” sõnas Kilpiä.

Kaubavaliku kujundamisel võeti arvesse piirkonna elanike arvamusi. “Prisma jaoks on külastajate soovid väga olulised. Sellest lähtudes oleme pannud rõhku Food Market` i alale, kus on lai valik liha ja kala ning värskeid valmistooteid. Värskeid pagaritooteid küpsetab kohapeal Fazeri pagarikoda ja eraldi rõhku oleme pannud ka gluteenivabadele ning vegantoodetele. Tagasisidet kaupluse kohta saab anda ka edaspidi Prisma kodulehel ja kaupluse infoletis,” selgitas Kilpiä. Klientide kasutada on ka mahlapress värske apelsinimahla saamiseks ja modernne kohviautomaat.

Maardu Prisma arendaja Capital Mill on üks juhtivaid Baltikumi kinnisvaraettevõtteid ning ettevõtte ehitusdirektori Silver Neemelo sõnul panevad nad palju rõhku keskkonnasäästlike lahenduste loomisele. „Kogu hoone on projekteeritud nii, et see vastaks A-energiaklassi nõuetele. Tehnosüsteemide ehituses on kasutatud erinevaid energiatagastussüsteeme. Lisaks plaanime hoone katusele paigaldada päikesejaama, mis võimaldab kasutada rohelist energiat ning vähendada meie ökoloogilist jalajälge,“ sõnas Neemelo.

Lisaks Prisma supermarketile on keskuses avatud ka Südameapteek ning kaks söögikohta – MySushi ja Chopsticks.

Maardu Prisma on avatud iga päev kella 7-23.

Maardu elanikud saavad tellida kaupa ka ePrismast, valides sel juhul teenindavaks kaupluseks Lasnamäe Prisma.

Prisma Peremarket AS tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Koos Maardu Prismaga on ketil nüüd üle Eesti kolmteist kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd ligi 900 inimesele. Prisma on kõige laiema valiku ja kõige soodsama ostukorviga poekett Eestis ning ePrisma Eesti suurima valikuga veebipood. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome ja Eesti turul.

Maardu Prisma avamise pildid leiab siit

Fotode autor on Tiit Mõtus.

Pressiteade: Capital Milli omanikud ostsid Rappeli keskuse Raplas ja Ahtme Maxima

Capital Milli omanikud Igor Mölder, Marko Kull, Tanel Samuel ja Aleksandra Samuel ostsid eelmisel nädalal Fausto Capitalilt Raplamaa suurima kaubanduskeskuse Rappeli ning Ahtme Maxima supermarketi kinnistud. Tehingu väärtuseks on veidi üle 14 miljonit eurot.

„Raplas ja Ahtmes asuvate kaasaegsete kaubanduspindade lisandumine Capital Milli portfelli toetab igati ettevõtte laienemisstrateegiat. Otsime pidevalt kõigis Balti riikides investeerimisvõimalusi ning meie hallatav investeerimisportfell on ettevõtte tegevusaja jooksul stabiilselt kasvanud,“ ütles Capital Milli tegevjuht Kaarel Loigu.

Kaarel Loigu sõnul on praegune majandusolukord kujunenud keeruliseks ja ettearvamatuks ning muutnud välisinvestorid ärevaks. See on ka põhjuseks, miks tänasel turul on suured kinnisvaratehingud peatunud või pandud ajutiselt ootele. Meie näeme siin aga häid võimalusi, kuna olukord soosib kohalike investorite aktiivsust tehingute tegemisel.

Fausto Capitali ühe osaniku Sven Mihailovi sõnul oli müügi taga soov keskenduda enam ärikinnisvara arendusele, eelkõige ajaloolise paberivabriku piirkonda loodud Fahle ärikvartali uute etappide arendusele.

Fausto Capitali nõustas tehingus Advokaadibüroo RASK. Tehingut koordineeris SUPPA Advisers, Savills grupi partner Baltikumis. Raplas  ja Ahtmes asuvate kaubanduspindade ostu finantseerisid LHV ja Bigbank.

„Capital Milli tegevusmahtude ja aktiivsusega investorid eeldavad finantspartnerilt kiiret reageerimist ja paindlikke tingimusi, mis sobib hästi Bigbanki nägemuse ja ambitsioonidega,” ütles Bigbanki ettevõtetepanganduse üksuse juht Aimar Roosalu, kelle sõnul on Eesti majandus täna jõudnud faasi, kus investeerimisotsuseid teha on keeruline. “Panga jaoks on samas suhteliselt mugav finantseerida hea asukohaga kaubanduspindade ostu, sest taolised objektid peavad vastu üle erinevate majandustsüklite,” lisas Roosalu.

2012. aastal valminud Rappeli keskuse kinnistu suuruseks on ligi 16 000 ruutmeetrit ning suletud netopind ulatub 5293 ruutmeetrini. 2015. aastal valminud Ahtme Maxima kinnistu suuruseks on 7465 ruutmeetrit ning suletud netopind on 3600 ruutmeetrit.

Capital Mill on 2008. aastal rajatud ettevõte, mis on keskendunud investeeringule Balti riikides asuvatesse ärihoonetesse ning tänane portfellimaht ulatub 450 miljoni euroni. Ettevõtte asutajateks ning partneriteks on pikaajalise kinnisvara- ja panganduskogemusega meeskond. Capital Milli juhtimise all on arvukalt kõrgelt hinnatuid ärihooneid Eestis, Lätis ja Leedus.

 

Lisainfo:

Kaarel Loigu

Capital Mill tegevjuht

kaarel.loigu@capmill.eu

+372 503 2845

 

Pressiteade: Citadel finantseerib Skyon kõrghoonet 30 miljoni euroga

Citadele pank ja Skyon kõrghoone arendaja Capital Mill sõlmisid 30 miljoni euro suuruse pikaajalise finantseerimislepingu. Laenu eesmärgiks on refinantseerida Skyon kõrghoone ehituslaen ning rahastada teisi Capital Milli arendustegevusi.

Skyon kõrghoone valmis möödunud aasta augustis ning pälvis kõrgeima rahvusvahelise sertifikaadi (LEED Platinum) energiasäästlikkuse eest. LEED-sertifikaat on rahvusvaheliselt tunnustatud sertifitseerimissüsteem, mille töötas välja USA Rohelise Ehituse Nõukogu. Sertifikaadi saamiseks saab hoone koguda punkte viies erinevas valdkonnas: jätkusuutlik ehituspaik, vee kasutamise tõhusus, energiasäästlikkus, materjalid ja ressursid ning sisekeskkonna kvaliteet.

Silmapaistva arhitektuuri ja disainiga ärihoone täitus kiiresti 100-protsendiliselt üürnikega, kelle hulgas on mitmed ettevõtteid IT-, õigus-, finants- ja muudest tööstusharudest. Nende seas Tuum, BaltCap,  Eesti Pangaliit ning Skyoni kolis ka Capital Mill ise.

„Oleme Skyoni üle äärmiselt uhked, sest meil on õnnestunud siia luua tehnoloogilisi lahendusi, mis toetavad keskkonna hoidu ja energiasäästu. LEED Platinum sertifikaat on ka selle tõestuseks, et oleme liikunud õigel teel, olles innovaatilised ja julged oma eesmärkide täitmisel,“ märkis Capital Mill tegevjuht Kaarel Loigu. Loigu sõnul tõstavad taolised saavutused kinnisvara väärtust ning annavad kliendile ja avalikkusele kinnituse, et hoonele seatud kõrged nõuded on täidetud.

Nutikad energialahendused ja eriline hoone välispinna disain lubavad Skyonil kokku hoida märkimisväärse hulga energiakulust, mis muidu sarnase kõrghoone puhul tekiks. Töötajatele on olemas kohad elektriautode laadimiseks, rattaparklad ning trepikojas on ajavõtusüsteem, mis motiveerib inimesi jalgsi liikuma ja tekitab isegi võistlusmomendi.

Citadele panga juhatuse liige ja Baltikumi korporatiivpanganduse juht Vaidas Žagūnis märkis, et Citadele tugev esindatus terves Baltikumis aitab teenindada Capital Milli sarnaseid kliente just nende vajadustest lähtuvalt ning nagu nad eeldavad oma finantspartneritelt. „Meie spetsialiteet on individuaalne lähenemine ja kohalik ekspertiis finantsteenuste alal. Pangana hindame väga Capital Milli professionaalsust, kelle on tugev teadmine kogu sektorist,“ lausus Žagūnis. „Näeme, et Capital Mill on suure visiooniga ja seda mitte ainult Eestis vaid terves Baltikumis. Seepärast on meil suur rõõm, et Citadele on saanud projektile enda õla alla panna.“

Capital Mill tegevjuht Kaarel Loigu lisas, et Citadele laenuga refinantseeritakse esmalt Skyoni ehituslaen ning ülejäänud osa kasutatakse grupi teiste investeeringute finantseerimiseks. „Oleme võtnud endale eesmärgi luua häid elukeskkondi, mis on jätkusuutlikud ka tulevikus. Citadelega koostöö on olnud äärmiselt ettevõtjasõbralik ja on hea meel tõdeda, et nad tulid kaasa meie ambitsioonikate plaanidega, olles väga koostööaltid ja lahendustele orienteeritud. Sarnaselt meile on Citadele tugevalt esindatud kõikides Balti riikides. Tahame omalt poolt edaspidi panna rohkem rõhku ka Läti ja Leedu kinnisvaraprojektidele, et Capital Milli portfellimahtu neis riigis kasvatada,“ selgitas Loigu.

Citadele pangast

Citadele eesmärk on tuua innovatsiooni Baltimaade pangandussektorisse ning pakkuda inimestele ja ettevõtetele rohkem võimalusi pangateenuste kasutamiseks.

Igapäevapanganduse teenuste kõrval pakub Citadele finantstehnoloogial põhinevaid teenuseid, sealhulgas moodsat mobiiliäppi ning viipe- ja välkmakseid. Citadele võttis Baltimaades esimesena kasutusele nimemakse, konto avamise e-tuvastuse teel ning viipemakseid toetavad sõrmused.

Citadele Group on Läti finantskontsern, mille peakontor asub Riias. Grupi tütarettevõtted ja filiaalid tegutsevad Lätis, Leedus ja Eestis.

 

+372 630 3700
property@capmill.eu

© Capital Mill 2021

➤